Johann Sebastian Bach: erinevus redaktsioonide vahel

[[1717]]. aastal läks Bach [[Köthen]]isse (ametlikult Cöthen), kus temast sai [[Anhalt-Köthen]]i vürst [[Leopold (Anhalt-Köthen)|Leopoldi]] õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Viimane tähendas seda, et Bach juhtis kogu õukonnamuusikat. Vürst oli suur muusikasõber, kes mängis ka ise sageli õukonnakapellis viiulit ning ta hindas Bachi kõrgelt. Peagi hakkas Bachi häirima aga see, et õukonnas valitsenud [[kalvinism|kalvinistlik usutunnistus]] ei võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga, mis tähendabtähendas, et Bachil ei olnud võimalik luua kirikukantaate ega orelimuusikat. Seepärast pärinevad sellest perioodist peamiselt instrumentaalkontserdid, teosed [[klavessiin]]ile ja hulganisti muud kammermuusikat. Muuhulgas kirjutas Bach Köthenis [[Brandenburgi kontserdid|kuus Brandenburgi kontserti]], [[Hästitempereeritudhästitempereeritud klaviir]]i esimese vihiku, viiulikontserdid [[Viiulikontsert a-moll (Bach)|a-moll]] ja [[Viiulikontsert E-duur (Bach)|E-duur]], [[Tšellosüidid (Bach)|Tšellosüididtšellosüidid]], [[Kontserdikontserdi kahele viiulile d-moll, keelpillidele ja [[Basso continuo|''basso continuo''<nowiki/>'le]]]], [[Orkestrisüidid (Bach)|Orkestrisüididorkestrisüidid]] ning [[Sonaadidsonaadid ja partiitad sooloviiulile]]. Kirikumuusika ebasoosing oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus.<ref name="kaks-kolm-viis">Siitan, lk 235</ref>

5. juulil [[1722]] suri Leipzigi [[Tooma kirik (Leipzig)|Tooma kiriku]] kantor [[Johann Kuhnau]] ja koht jäi vakantseks. Pärast keskpäraste kandidaatide väljapraakimist jäi sõelale neli meest: Johann Fasch (kapellmeister Anhalt-Zerbstist), [[Georg Philipp Telemann]] (muusikadirektor Hamburgist), [[Christoph Graupner]] (kapellmeister Darmstadtist) ja Bach. Telemann sai aga just sel ajal Hamburgist palgakõrgenduse ning otsustas jääda sinna, loobudes kandideerimisest Leipzigisse. Kuna Bachi ülejäänud konkurente omanende õukondadest vabaks ei lastud, jäi koht temale.<ref>Geck, lk 88</ref> Kusjuures protokolliProtokolli kirjutas apellatsioonikohtunik Abraham Christoph Platz: "... et nüüd pole võimalik parimaid saada, tuleb võtta keskpärane ..."<ref>Geck, lk 83</ref> Oma kantoriproovi sooritas Bach 7. veebruaril 1723 Tooma kirikus, kui esiettekandele tulid kaks selleks puhuks kirjutatud [[kantaat]]i: "Jesus nahm zu sich die Zwölfe" (BWV 22) ja "Du wahrer Gott und Davids Sohn" (BWV 23).<ref>Geck, lk 89</ref> Koos Tooma kantori ülesannetega kaasnes muusikadirektori töö neljas Leipzigi linnakirikus. Bachi tööülesannete hulka kuulusid muu hulgas poistekoori juhatamine ning pühapäevadeks ja suuremateks kirikupühadeks vokaalmuusika kirjutamine. Seepärast pärinebki Leipzigi perioodist, eriti aga selle esimestest aastatest suur hulk kirikumuusikat. Näiteks kirjutas Bach Leipzigi perioodi alguses aastas ainuüksi umbes 60 kirikukantaati.{{lisa viide}}

Perioodi tähtsamateks teosteks on "Missamissa h-moll", "[[Johannese passioon]]", [[Matteuse passioon]]", "Lihavõtteoratoorium", "Jõuluoratoorium", "Clavierübung", ''[[Muusikaline ohver|"Muusikaline ohver]]''", ''[[Fuugakunst|"Fuugakunst"]]'', ''[[Hästitempereeritud klaviir|"]]i''[[Hästitempereeritud klaviir|Hästitempereeritud klaviiri]]" II osa jpt.{{lisa viide}}

Johann Sebastian Bachi looming oli 18. sajandi kuulajaskonna jaoks liiga raskepärane ja komplitseeritud. TemaLaiem muusikapublik avastatiavastas laiematema publiku jaoksmuusika alles 19. sajandil, seda suuresti tänu helilooja [[Felix Mendelssohn Bartholdy]]le. Pärast helilooja surma oli just Mendelssohn see, kes Bachi Matteuse passiooni esmakordselt dirigeeris.<ref>Mendelssohn Bartholdy, lk 8</ref> Mendelssohni jaoks oli Johann Sebastian Bach suureks eeskujuks, näiteks tema oreliteosed: 6 orelisonaati ning 3 prelüüdi ja fuugat on inspireeritud viimase Leipzigi-aegsest loomingust. Bachi loomingust olid inspireeritud veel 19. sajandi heliloojad [[Robert Schumann]] ja [[Ferenc Liszt]]. Neist viimane kirjutas ulatusliku prelüüdi ja fuuga orelile teemal B-A-C-H, kus tähed märgivad vastavalt B-, A-, C- ja H-nooti. Esimese Bachi- biograafia kirjutas 1802. aastal [[Johann Nikolaus Forkel]], pannes sellega aluse hilisemale mahukale Bachi käsitlevale kirjandusele ja laiemalt ka romantilistele helilooja-biograafiateleheliloojabiograafiatele. 20. sajandi Bachi- kirjandust mõjutas väga oluliselt [[Albert Schweitzer]]i 1908. aastal ilmunud monograafia.<ref>Siitan: Teater. Muusika. Kino., lk 24.</ref>

:"[[Matteuse passioon]]";

:"[[Johannese passioon]]".

:''"Inglise süidid"'' (6);

:''"Prantsuse süidid"'' (6);

:''"Partiitad"'' (6) (Itaalia süidid);

:''"Itaalia kontsert"'' ja ''"Prantsuse avamäng"'' klavessiinile

:''"Goldbergi variatsioonid"''