Redaktsioon: 24. november 2021, kell 20:21 redigeeri Pietadè (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 91 169 muudatust P (inglise keeles ''x-ray crystallography'') ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. november 2021, kell 20:58 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6198 muudatust →‎Röntgenikiirgus Uuem muudatus →
23. rida: ===Röntgenikiirgus=== [[Röntgenikiirgus\|Röntgenikiirguse]] ~~avastajaks~~avastamise aastaks loetakse 1895. ~~aastal~~aastat ~~loetakse~~ja avastajaks [[Wilhelm Conrad Röntgen\|Wilhelm Röntgenit]]. Ta liigitas ~~seda~~avastatud kiirgust kui tundmatut (X-) kiirgust. Alles 1912 aastal, ~~kuid~~peale ~~üsna~~katset, ~~pea~~kus ~~leiti~~selgus, et ~~tegemist~~röntgenkiirgusel tekib difraktsioon, kui kiirgus on interaktsioonis kristalliga ([[Max von Laue]] katse) sai selgeks, et röntgenkiirguse puhul on tegemist lühikese lainepikkusega [[Elektromagnetkiirgus\|elektromagnetkiirgusega]], mis on samalaadne ~~ehk~~nagu [[Valgus\|~~valgusega~~valgus]]. ~~Tema~~Röntgeni avastuse tõttu kutsutakse tänapäevani elektromagnetkiirgust [[Lainepikkus\|lainepikkuste]] vahemikus 0,01–10 [[Nanomeeter\|nm]] röntgenikiirguseks. Röntgenikiirgust hakati kasutama ära selle [[Mateeria\|ainega]] [[Interaktsioon\|vastastikmõju]] tõttu. Neid vastastikmõjusid liigitatakse [[Valguse neeldumine\|neeldumiseks]] ning [[Comptoni efekt\|Comptoni]] ja [[Rayleigh' hajumine\|Rayleigh' hajumiseks]] (sh [[Difraktsioon\|difraktsiooniks]]). Röntgenikiirgus sobib hästi aine atomaarsel tasemel uurimiseks, sest selle lainepikkus on samas järgus aatomivaheliste kaugustega kristallvõres. Seega võib jälgida kristalli läbimisel röntgenikiirguse intensiivsuse maksimume teatud suundades vastavalt läbitava kristalli sümmeetriale, mis tekivad [[Konstruktiivne interferents\|konstruktiivsel interferentsil]] suure korrapäraga paiknevatelt aatomitelt (kristalliaatomitelt) elastselt hajudes.

Röntgenstruktuurianalüüs: erinevus redaktsioonide vahel