Puhtu bioloogiajaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
== Ajalugu ==
1920. aastate teisel poolel ehitatud ja bioloog [[Jakob von Uexküll]]ile kuulunud hoone, mille projekteeris Haapsalu arhitekt [[Erich Landesen]], võeti [[bioloogiajaam]]ana kasutusele pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Hooned anti esialgu [[Tartu Ülikool]]ile, ent peagi [[ENSV Teaduste Akadeemia|Teaduste Akadeemia]]le. Märtsis [[1950]] kinnitati Puhtu poolsaar TA Bioloogia Instituudi (hilisema nimega TA [[Zooloogia ja Botaanika Instituut]]) poolt hooldatavaks kaitsealaks. Bioloogiajaamana asutati see ametlikult [[1949]]; [[Eerik Kumari]] eestvedamisel kujunes alates [[1953]]. aastast [[ornitoloogiajaam]]aks.
Lisaks jaama peahoonele (nn "parunimaja") kuulub bioloogiajaama juurde 1960. aastal poolsaare lõunatippu ehitatud linnuvaatlustorn ja peahoone juurde 1960. aastate lõpus ehitatud laborihoone. Poolsaare põhjaosas on 1850. aastail ehitatud nn "krahvimaja" (1930. aastail elas selles krahvisoost [[Alexander Keyserlingk]] oma perega), nimetatud vahel ka [[Puhtu mõis]]aks, mis on kasutusel jaama hooldava töötaja elupaigana.
| |||