Erinevus lehekülje "Pärnu ajalugu" redaktsioonide vahel

{{commonskat|Pärnu in the 19th century|19. sajand Pärnus}}
===19. sajand===
Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, [[Sindi tekstiilivabrik]]u asutamine ja [[kindluslinn]]a staatuse kaotamine [[1834]]. aastal. 1834 kustutati Pärnu Venemaa keisririigi kindluslinnade nimekirjast. Seejärel algas Pärnu linna välimuse muutmine. 1835. aastal anti militaarrajatised üle linnale ja [[Pärnu Linnavalitsus|Pärnu linnavalitsus]] tellis Riiast kaitserajatiste likvideerimise projekti. Riia [[insener]]i C. Weyri projekti kohaselt viidi läbi muudatused: [[vallikraav]]id täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. Linnas jäid endiselt valitsema saksa kaupmeeste [[Pärnu Suur Gild|Suur Gild]] ja käsitööliste [[Väike Gild]].
 
1840. aastate alguses moodustati supelelu selts eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal ehitati vana kõrtsihoone ümber esimeseks supelasutuseks. [[1838]]. aastal asutati [[Pärnu mudaravila]] (tollase linnakarjamaa servale mereranda, praeguse [[Mudaravila]] kohas).
 
[[1882]]. aastal hakati rajama [[Pärnu rannapark]]i, [[1890]]. aastal ehitati supelasutus ümber ja [[1899]] rajati lähedusse [[Rannasalong]]<ref name="weKQJ" />. Lühikese ajaga rajasid ettevõtlikud pärnakad hulga uhkeid villasid, kõige paremad krundid haarasid jõukamad kaupmehed – [[Ammende]]d, [[Schmidt (aadlisuguvõsa)|Schmidted]], [[Specht]]id.
1860. aastal algas Riia linna peainseneri C. Weyri koostatud projekti alusel vallide tasandamine ja vallikraavide täitmine.
 
1860. aastal avati Pärnu-Riia-[[Liepāja|Liibavi]] laevaliin, kuid juba avareisil läks ratasaurik Knjaz Suvorov põhjaja seepärast jõuti regulaarse suvise laevaliikluseni Pärnu ning Liivimaa pealinna, Riia vahel alles 1863. aastal. Hiljem kurseerisid kahe linna vahet aurikud Dagmar ja Fellin.
 
[[1882]]. aastal hakati rajama [[Pärnu rannapark]]i, [[1890]]. aastal ehitati supelasutus ümber ja [[1899]] rajati lähedusse [[Rannasalong]]<ref name="weKQJ" />. Lühikese ajaga rajasid ettevõtlikud pärnakad hulga uhkeid villasid, kõige paremad krundid haarasid jõukamad kaupmehed – [[Ammende]]d, [[Schmidt (aadlisuguvõsa)|Schmidted]], [[Specht]]id. Riia parkide direktor [[Georg Kuphaldt]] tegi projekti, millega endistele linnakindlustustele rajatud alleed ja parkidevöö ühendati Rannapargiga. Selle projekti järgi ehitati [[Mere puiestee (Pärnu)|Mere puiestee]] ja Rannapargi laiendus ning velodroom (praegune staadion), laste mänguväljakud ja kogum villasid.
[[Pilt:Parnu railway station 1897.jpg|pisi|[[Pärnu raudteejaam]] 1897. aastal]]
[[1896]]. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (praegune Pangamaja kohale [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänav]] 40a) puust
72 042

muudatust