Julius Mark: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
17. rida:
Ta viibis uurimisreisidel [[Ungari|Ungaris]] ([[1912]], [[1924]]), Soome [[Lapimaa|Lapimaal]] ([[1925]], [[1926]]), Nõukogude Liidu soome-ugri aladel (1929). J. Mark oli valitud Ungari Soome-Ugri Seltsi (1923), Ungari Turaani Seltsi, Budapesti La Fontaine’i Seltsi (1930), [[Ungari Teaduste Akadeemia]] (1933), Ungari Keeleteadusliku Seltsi (1937) ja Soome [[Kalevala Selts|Kalevala Seltsi]] (1937) välis- või auliikmeks. 1930. aastal valiti ta Soome-Ugri Uurimise Komitee esimeheks.
 
Selline ulatuslik uurimistöö ja mitmekülgne teaduslik-organisatoorne tegevus lõid eeldused, et J. Margist sai 1938. aastal asutatud Eesti teadusteTeaduste akadeemiaAkadeemia liige humanitaarteaduste sektsioonis. Rahvasteliidu Vaimse Koostöö Komisjoni Eesti Rahvusliku Komitee koosseisus võttis ta tegusalt osa juba akadeemia asutamise ettevalmistamisest. Ta, tundistundes suurt muret selle pärast, et ühe esialgse projekti kohaselt olid kodumaised teadused kavandatavas Teadusteteaduste Akadeemiasakadeemias mõnevõrra tagaplaanile surutud. Eesti Teaduste Akadeemia täiskogu esimesel koosolekul 20. aprillil 1938 valiti J. Mark valitiakadeemia vastasutatudasepresidendiks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kalling, K., Tammiksaar, E.|pealkiri=Eesti TATeaduste asepresidendiksAkadeemia. Ajalugu, arenguid, järeldusi|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia}}</ref> Ta oli ka Eesti TA esimese aastaraamatu toimetaja (ilmus [[1940]]).
 
J. Margi elukäik pärast sõda kulges edasi paguluses, ta lahkus Eestist [[1944]], viibis esialgu [[Taani|Taanis]], seejärel alates [[1947]]. aastast Ameerika Ühendriikides, kus ta oli vene keele õppejõud [[Harvardi ülikool|Harvardi ülikoolis]] ja [[1951]]. aastast soome keele õppejõud [[Georgetowni Ülikool|Georgetowni ülikoolis]] Washingtonis.<ref name="Soosaar" /> Tema rikkalikud keele- ja etnograafilise ainestiku kogud jäid Eestisse.