Redaktsioon: 7. märts 2021, kell 17:30 redigeeri PikseBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 66 803 muudatust P Robot: parandatud artikli osade järjekorda ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. oktoober 2021, kell 21:21 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 841 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
10. rida: ==Ajalugu== Vahetult enne II MSmaailmasõda ja sõja ajal ehitati Hiiule [[Peeter Suure Merekindlus]]e ~~kitsarõõpmelise~~kitsarööpmelise raudteevõrgu peajaam, mille juures asus ka 25-kohaline depoo, mis tänapäeval on tuntud kui Hiiu [[Nõmme-Väikse ringdepoo\|vedurite ringdepoo]]. [[Peeter Suure Merekindlus]]e ~~kitsarõõpmelise~~kitsarööpmelise raudteevõrgu peajaama hoone asus Vääna poole suunduva raudtee ääres (praeguse aadressiga Vääna 17). Pärast [[Vabadussõda]] osutus kogu tohutu suure [[Peeter Suure Merekindlus]]e ~~kitsarõõpmelise~~kitsarööpmelise raudteevõrgu täielik säilitamine Eesti riigi jaoks majanduslikult võimatuks ja sõjanduslikult suhteliselt mõttetuks (kuigi äsja lõppenud Vabadussõjas oli soomusrongide, sh kitsarööpmeliste osa olnud hindamatu). Nii otsustatigi suurem osa tegelikult vähe kasutatud ja seega praktiliselt uuest kindlusraudteest üles võtta ja kasutada ära mujal. Ainsana säilitati kindlusraudtee osadest selle peaharu ehk [[Liiva–Vääna raudtee]], millest arvati olema kasu ka tsiviilkasutuses.<ref>Nerman, Robert. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=69877 Eesti edestas elektriraudtee rajamisel lõuna- ja idanaabrit.] / Tallinna Postimees, 16. jaanuar 2009</ref> Nõmme-Väike raudteejaam moodustati ümbernimetamise järel [[Nõmme-Kindluse]] nime saanud kindlusraudtee peajaama tsiviilkasutusse andmisega [[1920]]. aastal.<ref name="Eesti raudteejaamad">Eesti raudteejaamad : vanu fotosid Aivo Aia ja Mehis Helme kogust. Tänapäev, 2003. Lk 132</ref> 31. rida: ==Täiendavad faktid== [[1926]]. aastal avati lisaks senisele Nõmme-Väiksele [[Tallinna–Keila raudtee\|~~laiarööpmelise~~laiarööpmelisel raudteel]] samanimeline [[elektrirong]]ide peatus, mis segaduste vältimiseks nimetati peagi ümber [[Hiiu raudteepeatus\|Hiiu]]ks.<ref>Lõhmus, Leho. [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel368_356.html Elektriraudtee alustas kolme mootorvaguniga.] / Horisont, 2004/6</ref> Jaama territooriumile ulatusid paralleelselt kitsarööpmeliste kõrvalteedega ka [[Nõmme jaam]]a laiarööpmelise kõrvaltee harud. See võimaldas siin teostada kauba ümberlaadimist kitsa- ja lairööpaliste vagunite vahel. ~~Samast~~ [[Nõmme jaam]]a laiarööpmelise kõrvaltee jätkudena ehitati peamiselt pärast II MSmaailmasõda veel teisigi raudteeharusid, nagu näiteks see, mis teenindas [[Hiiu teraviljaelevaator]]it. Hiljem ehitati ühe Nõmme-Väikese juurde ulatunud kõrvaltee pikendusena [[laiarööpmeline raudtee]]haru, mis ulatus mitme kilomeetri kaugusele Kalda tänava taga asuvate kaubaladudeni ja vanametalli laoni. Sellest harust lähtus veelgi hiljem ehitatud [[Hiiu – Harku karjääri raudtee]], mis omakorda moodustas osa raudteeharust, mis viis läbi Merimetsa [[Kopli kaubajaam]]ani (moodustades nii kaubaveo ringraudtee). Üks selle raudteeharu kõrvalteedest viis ka [[Mustamäe katlamaja\|Mustamäe Katlamaja]] juurde (mistõttu kogu raudteeharu nimetati vahel ka kütuseveoraudteeks). 51. rida: ==Välislingid== * [http://www.tallinnlv.ee/aktalav/Eelnoud/Dokumendid/endok4266.htm Käesoleva otsuse eelnõu eesmärgiks on teha Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks esitada 1. septembriks 2008 endise Esimese Juurdeveoraudtee ja Peeter Suure merekindluse raudtee trassile rajatava kergeliiklustee planeering koos projekti eelarvega.] Tallinna Linnavolikogu, ~~November~~november 2007. * Klemet, Andres. [http://www.hot.ee/klemet/kitsaroopmeline.htm Kui Nõmmel sõitis kitsarööpmeline rong.] * [http://www.muinas.ee/vvfiles/0/Raudteeraamat_ekraani.pdf Raudteearhitektuuri ajaloost ja säilitamisest.] Koostajad: Martin Jänes, Mari Loit. Muinsuskaitseamet. Tallinn, 2006

Nõmme-Väike: erinevus redaktsioonide vahel