Õpetaja Heinamaa: erinevus redaktsioonide vahel

Õpetaja Heinamaa linnaosa piirneb lõuna poolt [[Karja tänav (Rakvere)|Karja tänav]]a ja [[Saueaugu tänav]]aga, ida poolt [[Vabaduse tänav (Rakvere)|Vabaduse tänav]]a ja osaliselt [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänavaga]]. Põhja poolt on piiriks [[Ausambamägi|Ausambamäe]] park (nn. mendipark)<ref>[https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2014/09/04/3 PÄTIPARK ON TALVEL VALGUSTATUD], Virumaa Teataja, nr. 170, 4 september 2014</ref> ja [[Rakvere spordihall]]i parkla ning lääne poolt [[Spordi tänav (Rakvere)|Spordi tänav]] ja selle pikendus Karja tänavani.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1380&HEIGHT=907&zlevel=9,634458.66632813,6580591.5114839&setlegend=UUKAT1_82=1 Geoportaal]</ref>

Õpetaja Heinamaa linnaosas, Ausambamäe pargi ja [[Rakvere Gümnaasium]]i hoone (Vabaduse tn 1) vahel asub endine Vabaduse plats, kuhu on rajamisel [[Rakvere Riigigümnaasium]]i hoone. Platsi läheduses paiknevad ka [[Karmeli kogudus]]e hoone ([[Lydia Koidula tänav (Rakvere)|L.Koidula tnKoidula]] 5), [[Muusika- ja Kunstikool KAUR]] hoone (L.Koidula tnKoidula 4) ning [[Rakvere Pauluse kirik]] (Vabaduse tn 4).

Linnaosale annab ilmet läbi kogu linna voolav [[Soolikaoja]], mida on varasemaltvarem paisutatud, nii on sinna tekkinud mitu ilusat tiiki. Tiikide kõrval asuvad Supeluse park, Allika park ningja Vesiveski park. Supeluse pargi tiigi kohal paiknes varem Soolikoja baasil rajatud väliujula (L. Koidula tn 24), mis ehitati koos eelsoojendustiikide ja toreda ujulahoonega. Välibassein avati 1937. aastal ja 1938. aastal supelmaja, mida ka Konnakohvikuks kutsuti<ref>[https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2014/06/21/8.3 ÕPETAJA HEINAMAAL asus linna ainus ujula], Virumaa Teataja, nr. 120, 21 juuni 2014</ref>. Praegu paikneb endises ujulahoones pansionaat Kuldne Sügis (L.Koidula tnKoidula 22).

Õpetaja Heinamaa nimi on linnaosale pandud minevikus seal asunud [[Rakvere Kolmainu kogudus]]e õpetaja heinamaa järgi. Kiriku heinamaa ise asus praeguse Rakvere staadioni ja spordiväljakute kohal.

See linna piirkond oli ajalooliselt hoonestamata, siin paiknesid tiigid, rohu- ja karjamaad, tänavaid polnud. LiikumineLiiklus toimus mööda piirnevaid [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikka]] ja Karja tänavat. [[Südalinn (Rakvere)|Südalinnast]] lõuna pool asuvat maa-ala asuti hoonestama [[20. sajand]]i esimestel kümnenditel.

Linnaosa keskne tänav on põhja-lõuna suunalinelõunasuunaline Kastani puiestee, sellega on paralleelne Lydia Koidula tänav. Lisaks asuvad linnaosas pikemad [[Viru tänav (Rakvere)|Viru]] tänav ja [[Vee tänav (Rakvere)|Vee]] tänav ning lühemad [[Silla tänav (Rakvere)|Silla]], [[Võimla tänav|Võimla]], [[Allika tänav (Rakvere)|Allika]] ja [[Väike-Karja tänav (Rakvere)|Väike-Karja]] tänavadtänav.

*[https://novaator.err.ee/1125319/labi-rakvere-linna-voolav-soolikaoja-tekitab-teadlastes-palju-kusimusi Läbi Rakvere linna voolav Soolikaoja]. [[ERR Novaator]], 19.08.2020