Dwight Eisenhower: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12 aastat hiljem... |
PResümee puudub |
||
93. rida:
1952. aasta valimistel oli Vabariikliku partei eelvalimistel neli kandidaati: Eisenhower, [[Ohio]] senaator Robert A. Taft, [[California]] kuberner Earl Warren ja endine [[Minnesota]] kuberner Harold Stassen. Stassen ja Warren võitsid ainult oma koduosariikide eelvalimised, peamine võitlus oli Eisenhoweri ja Tafti vahel. Eisenhowerit toetasid idaosariikide vabariiklased, keda juhtis Dewey. Idaosariiklased arvasid, et Ameerika peaks osalema külmas sõjas ja võitlema NSV Liidu vastu, ning peamiselt toetasid [[Franklin Delano Roosevelt|Roosevelti]] [[Uus kurss|Uue kursi]] heaolupoliitikat. Kuna vabariiklased olid [[Valge Maja|Valgest Majast]] eemal olnud juba 20 aastat, arvati, et populaarne Eisenhower oleks nende ainus lootus valimised võita. Tafti toetusbaas paiknes Kesk-Läänes, mis oli vägagi konservatiivne ja isolatsionistlik, ning neid iseloomustas viha Euroopa, eriti Suurbritannia vastu. Taft oli varem kaotanud 1940. ja 1948. aasta partei eelvalimised, ning nüüd 63-aastasena sai ta aru, et see on tema viimane võimalus presidendiks kandideerida. Nii Eisenhower kui ka Taft võitsid partei eelvalimised viies osariigis, Eisenhower võitis [[Massachusetts|Massachusettsis]], [[New Hampshire|New Hampshire'is]], [[New Jersey osariik|New Jerseys]], [[Oregon|Oregonis]] ja [[Pennsylvania|Pennsylvanias]]. Juulis [[Chicago|Chicagos]] toimunud partei konverentsil olid pinged Eisenhoweri ja Tafti toetajate vahel suured, toimusid ka käsikähmlused. Lõpuks võitis Eisenhower partei eelvalimised. Ta saavutas Tafti toetuse, kui Eisenhower nõustus Tafti nõudmistega riigieelarve tasakaalustada ja võidelda "kodumaise sotsialismiga". Asepresidendiks valis Eisenhower California senaator [[Richard Nixon|Richard Nixoni]].
Demokraatide eelvalimised võitis [[Illinois|Illinoisi]] kuberner Adlai Stevenson noorem, asepresidendikandidaadiks valis partei [[Alabama]] senaator John Sparkmani. Vabariiklased kritiseerisid peamiselt [[Korea sõda]], demokraadid aga vabariikliku [[Wisconsin|Wisconsini]] senaator Joseph McCarthy nõiajahti. Eisenhoweri populaarsus teisest maailmasõjast, ning rahva sõjatüdimus Korea sõjast ja Trumani ebapopulaarsus aitasid Eisenhowerit valimistel, ning ta võitis 39 osariiki 442 valimiskogu häälega ja 34 075 529 häälega rahvahääletuse 55.2 protsendiga. Stevenson võitis ainult 9 lõunaosariigis,
Ehkki Eisenhowerilt oodati presidendina sõjakat tegutsemist ja käitumist, oli ta poliitika presidendina pigem rahumeelne. Eisenhower uskus, et [[külm sõda]] on võimalik võita ka majanduslikke vahendeid kasutades. Seetõttu esimese asjana presidendiametis otsustas ta lõpetada [[Korea sõda|Korea sõja]], mis oli alanud 1950. aastal.
| |||