Balti Raudtee Peatehased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P masintoimetamine |
||
9. rida:
==Elektrimootorvagunid==
Pärast Eesti iseseisvumist tehas koos raudteega riigistati, 1923. aastal eraldas Riigikogu riigiraudteele [[Elektriraudtee AS|Tallinna–Pääsküla elektriraudteeliini elektrifitseerimiseks]] raha ja 1924. aastal hakati tehastes Saksamaalt ja Rootsist ettevõtetelt MAN, [[Siemens]]-Schuckert, [[ASEA]] tellitud seadmetega ehitama Eesti oma elektrimootorvaguneid M1, M2 ja M3, mis ehitati Venemaa keisririigi aegsete 3. klassi [[reisivagun]]ite baasil<ref name="Elektrimootorvagunist rööbasbussini">Tõnu Tammearu, Kees Vanamölder, [http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2009/11/?headerID=1723 Elektrimootorvagunist rööbasbussini], [[Tehnikamaailm]], November 2009</ref>. Elektrivagunite alusvankrid ja elektriseadmestik ning neli Siemens-Schuckerti 70 hobujõuga veoelektrimootorit oli Saksamaalt Siemens-Shuckerti tehasest.
[[1927]]. aastal valmis Raudtee Peatehastes neljas [[elektrimootorvagun]] M4<ref>[http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/missioon/ajalugu Elektriraudtee ajalugu]</ref>, millest vaid veoelektrimootor oli Siemens-Shuckerti tehasest.
1930. aastate keskel moderniseeriti tehases ka [[mootorvagun
1930. aastail ehitati Raudteede Peatehastes 1931. aastal ehitatud [[Rapla–Virtsu raudtee]] jaoks ligi 300 vagunit<ref>[[Margus Kruut]], [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/virtsu-sai-kunagi-ka-rongiga-soita.d?id=27677795 Virtsu sai kunagi ka rongiga sõita], Eesti Päevaleht, 15. mai 2008</ref>,<ref>Margus Kruut, [http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2008/05/?headerID=1259 Kui rong veel Virtsu viis…], Tehnikamaailm, Mai 2008</ref>.
22. rida:
Aastatel 1927–1930 ehitati [[Teedeministeerium]]i [[Raudteevalitsus]]e Raudtee Peatehases viis laiarööpmelist bensiinimootorvagunit peamiselt Lõuna-Eesti liinide (Tartu lähistel Elva-Tartu-Jõgeva ja Tartu-Põlva-Petseri-Võru-Valga) tarbeks. Bensiinimootorvagunite kered ja veermikud tehti Tallinnas, mootorid telliti aga Saksamaalt.
[[1935]]. aastal valmis Raudtee Peatehastes üks [[elektriline veoülekanne|elektrilise veoülekandega]] diiselmootorvagun [[DeM 31]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudtee]] Tallinna–Haapsalu liini tarbeks. Mootorvagun komplekteeriti [[diiselmootor]]iga [[Taani]]st, [[veoelektrimootor]]itega [[Rootsi]]st, [[elektrigeneraator]]i valmistas Eesti [[Volta tehas]]. Vagunit tähisega "DeM 31" hakati Saksamaal Berliini ja Hamburgi vahel ühendust pidava Lendava Hamburglase eeskujul nimetama [[Lendav Läänlane|Lendavaks Läänlaseks]].<ref
Sarnast kitsarööpmelist diiselmootorvagunit [[DeM 1]] võib veel näha [[Lavassaare muuseumraudtee]]l. [[Kitsarööpmeline raudtee|Kitsarööpmelise raudtee]] jaoks ehitasid diiselmootorvaguneid ka [[Tallinna Sadamatehased]].
| |||