Riddarholmeni kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Riddarholmeni kirik''' (ka '''Riddarholmi kirik'''; [[rootsi keel]]es ''Riddarholmskyrkan'') on [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Rootsi]]s [[Stockholm]]is [[Riddarholmen]]i saarel, [[Stockholmi kuningaloss]]i kõrval. See kirik on ainus Stockholmis säilinud [[keskaeg]]ne [[kloostrikirik]]. Kuni 1950. aastani säilis traditsioon matta kirikusse kõik [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningad]]: alates [[Gustav II Adolf]]ist ja lõpetades [[Gustaf V]]-ga.
 
== Ajaloost ==
Kiriku vanimad osad on säilinud [[13. sajand|13. sajandi]] lõpust.
Kiriku vanimad osad on säilinud [[13. sajand|13. sajandi]] lõpust. Algselt oli ehitis osa frantsisklaste kloostrist, mis asutati 1270. aastatel kuningas Magnus Aidaluku valitsusajal. Kirik ise valmis ajavahemikus aastail 1280–1300. Kloostri muud hooned lammutati 17. sajandil. 1807. aastal läks laiali kiriku kogudus ja kirik jäi kasutusse üksnes haua- ja mälestuskirikuna.
 
 
 
== Arhitektuur ==
Kolme[[lööv]]iline kloostrikirikule iseloomulikult pika [[kooriruum]]iga [[Gooti kunst|gooti]] kirik on ehitatud punasest [[tellis]]est. Kiriku küljes on hilisemaid [[Renessanssarhitektuur|renessanss]]vormides matuse[[kabel]]eid, mis on algsel kujul säilinud. Tänapäeval näha olev ažuurne [[tornikiiver]] on valurauast ja pärineb 1835. aastast, kui see püstitati varasema, [[Johan III]] ajal flaami arhitekti [[Willem Boy]] kavandatud renessansskiivri asemele.
 
Kiriku sisustuse moodustavad peamiselt [[hauatähis]]ed, seinte [[Sokkel|sokliosas]] on säilinud jälgi [[keskaeg]]setest [[seinamaaling]]utest.
 
== Viited ==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Rootsi kirikud]]