Tõlkeuniversaalid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Toury.jpg|pisi|Gideon Toury, tõlkeuniversaalide teooria alusepanija (
'''Tõlkeuniversaalid''' on keelelised tunnusjooned, mis on iseloomulikud just [[Tõlge|tõlketekstidele]]. Nende võtete eesmärk on muuta tõlgitud tekst sidusamaks, lugejale tuttavamaks, loetavamaks, ja need ei sõltu enamasti keele- ja tekstisüsteemide erinevast ülesehitusest.<ref>Kaldjärv, Klaarika. "Autor, jutustaja, tõlkija. Borgese autofiktsioonid eesti keeles", TÜ väitekiri, 2007. http://www.ekl.ee/tolkijad/up/uploads/Kaldjarv.pdf (Vaadatud 01.12.2016)</ref>
Kõige enam uuritumateks tõlkeuniversaalideks on lihtsustamine (''simplification''), täpsustamine (''explicitation'') ja tavapärastamine (''normalization''), aga universaalid võivad võtta väga erinevaid vorme. sellegipoolest vaieldakse [[tõlketeadus]]es senini, kas need universaalid on reaalselt olemas.
Juba kaua enne seda, kui tõlkeuuringutes hakati laialdaselt kasutama [[Keelekorpus|tekstikorpus]]t, märkasid uurijad tõlkematerjalis teatud sarnasusi. Tekkis [[hüpotees]], mille kohaselt on kõigisse tõlketekstidesse juba vaikimisi sisse kirjutatud suurem või väiksem hulk teatud mustreid ehk
[[Gideon Toury]] arvates eksisteerib universaalne tõlketeooria. Mona Baker oletab, et sarnased tunnusjooned, mis leiduvad kõigis tõlketekstides võrreldes lähtekeele tekstidega, viitavad, et säärased universaalid on olemas. Mona Bakeri arvates on need universaalid kognitiivne fenomen.<ref>Malmkjær, Kirsten. "The Oxford Handbook of Translation Studies", Oxford Press, 2011.</ref>
1950ndate lõpus käis [[Eugene Nida]] välja semiootilise kaotusteooria (''semiotic law of loss'') ja väitis, et tõlkes läheb alati midagi paratamatult kaduma ning [[tõlkija]] võib püüda seda teatud strateegiaid kasutades korvata.<ref>Nida, Eugene. "Bible translating", Brower, R.A. toim. ''On translation.'' lk 11-31. Harvard University Press, 1959.</ref> Sõna "[[strateegia]]" iseenesest on veidi ebatäpne selles mõttes, et kompenseerimine ei pruugi olla tingimata teadlik protsess. Seepärast räägitakse pigem tõlkeuniversaalidest. (Toury kasutab ka terminit "seadused" (''laws''), sagedane on erialakirjanduses ka termin "nihe" (''shift'').)
12. rida:
Sara Laviosa defineerib tõlkeuniversaalid kui "keelelised tunnused, mis ilmnevad tüüpiliselt tõlketekstides ja mida peetakse kahe keele vahelise vahendusprotsessi sama hästi kui vältimatuks kaasnähtuseks".<ref>Laviosa, Sara. "''Corpus-based Translation Studies: Theory, Findings, Applications", lk'' 33-87. Amsterdam & New York, 2002.</ref> See käsitlus on seotud William Frawley (1984) "kolmanda koodiga", unikaalne keel, mis tekib lähte- ja sihtteksti, -keele ja -kultuuri kohtumispunktis.<ref>Frawley, William. "Prolegomenon to a Theory of Translation", Frawley, W toim. ''Translation: Literary, Linguistic and Philosophical Perspectives,'' plk 168. Associated University Press, 1984.</ref>
Sarnaselt
Tõlkeuniversaale on uurinud lisaks eelmainitutele ka Andrew Chesterman, Jean-Paul Vinay & Jean Darbelnet, [[Itamar Even-Zohar]], Shoshana Blum-Kulka, Tiina Puurtinen jpt.
| |||