Kelloggi-Briandi pakt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Unicodifying
PResümee puudub
19. rida:
Kelloggi-Briandi paktis ei mainitud õigust enesekaitsele, sest 20. sajandi alguses eeldati selle õiguse olemasolu ning ei peetud vajalikuks selle lisamist ühtegi lepingusse. Õigust enesekaitsele peeti rahvusvahelise tavaõiguse täiendavaks osaks, mis oli vajalik täiendus jõukasutamise keelule. USA toonane välisminister ja üks pakti teksti autoritest lausus 1928. aastal Senati ees kõnet pidades, et sõjakeelu ja enesekaitse vahel on kaudne side. Ta selgitas, et pakt näeb küll ette kohustust mitte astuda sõjategevusse, kuid loomulikult säilis rünnataval riigil õigus enesekaitsele.<ref name="Hurd"/>
 
Väljavõte orginaaltekstistoriginaaltekstist:
 
Artikkel I – Kõik osapooled mõistavad hukka sõja kui rahvusvaheliste arusaamatuste lahedamisviisilahendamise viisi ja loobuvad sõjast kui riigi poliitilisest vahendist lahendamaks probleeme teiste osapooltega.
 
Artikkel II – Kõik osapooled nõustuvad, et mis tahes liiki või päritolu osapoolte vaheliste vaidluste ja konfliktide lahendamiseks kasutatakse vaid patsifistlikke meetodeid.<ref name="Hurd"/>
32. rida:
== Vaata ka ==
*[[Rahvasteliit]]
*[[Litvinovi pakt]], [[9. veebruar]]il [[1929]]
 
== Viited ==