Redaktsioon: 21. juuni 2020, kell 13:15 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. august 2021, kell 23:49 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 841 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
8. rida: Mäo mõisat on esmakordselt mainitud [[16. sajand]]il, mil mõis kuulus [[Mecks]]ide perekonnale. Nende järgi sai mõis ka oma saksakeelse nime. [[17. sajand]]il kuulus mõis kuulsale [[Rootsi]] väejuhile [[Lennart Torstenson]]ile. [[1669]]. aastal sai omanikuks kindralmajor [[Hans von Fersen]]. ~~Peale~~Pärast [[Põhjasõda]] kuulus mõis väga pikka aega [[Stackelberg]]idele ning mõnda aega ka [[Löwenstern]]idele ja [[Essen (aadlisuguvõsa)\|Essen]]itele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli [[Alexandra von Grünewaldt]], kes oli kuulsa Vene helilooja [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i vennatütar. Helilooja veetis mitmed suved Mäo mõisas ning korraldas seal kodukontserte. 14. rida: == Härrastemaja == Mäo mõisa kahekorruseline [[barokk\|barokne]] kivist härrastemaja ehitati 17. sajandi lõpus. Hoone hävis Põhjasõjas ning selle säilinud müüridele rajati uus [[häärber]] [[18. sajand]]il. [[19. sajand]]i esimesel kolmandikul ehitati hoone põhjalikult ümber [[klassitsism\|klassitsistlikus stiilis]]. Hoone ehitati pikemaks ning sai ~~endale~~ kolmeosalised kaaraknad ehk Veneetsia aknad, ~~ning~~ja nelja sambaga [[portikus]]e. [[1960. aastad\|1960]].–[[1970. aastad\|1970]]. aastatel varemeteks muutunud härrastemaja hakati

Mäo mõis: erinevus redaktsioonide vahel