Nikolai Repnin: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Nikolai Vasilyevich Repnin.jpg|thumb|Nikolai Repnin]]

 

Repnin osales [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]], astudes vabatahtlikuna [[kindralfeldmarssal]]i [[Stepan Apraksin]]i armeesse. Ta ilmutas vaprust lahingus [[Groß-Jägersdorf]]i all, [[Königsberg]]i vallutamisel ja [[Küstrin]]i piiramisel. [[1758]] ülendati ta [[kapten]]iks, [[1760]] oli ta juba [[polkovnik]] ja osales [[Zahhar Tšernõšov]]i korpuse koosseisus [[Berliin]]i vallutamises. [[1762]] ülendati ta [[kindralmajor]]iks ja [[22. september|22. septembril]] 1762 pälvis ta [[Püha Anna orden]]i.

 

1762–1763 oli Repnin Venemaa saadik [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]]l ja [[1763]]–[[1769]] [[Rzeczpospolita|Poolas]], kus koordineeris nn [[Repnini seim]]i tegevust. [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõjas]] juhatas Repnin [[diviis]]i ja [[korpus (sõjandus)|korpus]]t. [[1775]]–[[1776]] oli ta erakorralise saatkonna juht [[Osmanite riik|Türgis]]. Järgmises [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]] juhatas Repnin diviisi ja oli ajutiselt ([[Grigori Potjomkin]]i äraolekul) Vene vägede ülemjuhataja.

 

 

[[1798]] saatis [[Paul I]] ta Berliini ja [[Viin]]i, et eraldada Preisimaa [[Prantsusmaa]] võimu alt ning ühendada [[Habsburgid]]e valdused ja Preisimaa sõjaks Prantsusmaa vastu. See missioon ebaõnnestus, misjärel Repnin läks [[26. november|26. novembril]] 1798 [[erustumine|erru]] ja suri Moskvas 24. mail 1801.

*[[Repnin]]

 

 

{{algus}}