Vitruvius: erinevus redaktsioonide vahel

Vitruviuse traktaat on ta enda avastuste ja väljatöötatud tehnikate, aga samuti kõikide tollal kättesaadavate arhitekti elukutsega seotud teadmiste koondamine ühte teosesse. Erinevaid küsimusi käsitledes viitab Vitruvius nii kaasaegsetele kui ka vanematele autoritele.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=23}}</ref> Paljude viidatud autorite teosed pole säilinud ning neid tuntaksegi ainult tänu Vitruviusele.

Vitruvius pidas lisaks hoonete projekteerimisele arhitekti kohustusteks ka erinevate mehhanismide (tõste-, piiramis-, laske- ja ajamõõtmismehhanismide jne) väljatöötamist ja ehitamist, mistõttu oli arhitektile esteetika ja meetodite hea tundmise kõrval oluline ka teaduslike teooriate ja tehniliste aluste tundmine. Näiteks on ehituse ja linna planeerimine võimatu teadmisteta inimese füsioloogiast ja hügieenireeglitest ning kliimast ja looduslikest eripärasustest; ehitusmaterjalides pole võimalik orienteeruda teadmisteta botaanikast, geoloogiast ja mineroloogiastmineraloogiast; teatreid pole võimalik ehitada akustika- ja muusikateooria teadmisteta; tõste- ja laskemehhanismide ehitus pole võimalik teadmisteta mehaanikast.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=24}}</ref>

Vitruviusest lähtuvalt on arhitektuuriesteetika juured teaduslikes uurimustes. Kaks tuhat aastat tagasi oli laialdaselt levinud loodusfilosoofia kontseptsioon, eriti teooriad universaalsetest arvväärtustest ja proportsioonide suhetest. Inimkeha võrreldi nii universumi struktuuriga kui ka täpselt töötava mehhanismiga või esteetiliselt proportsionaalse hoonega. Vitruviuse näide, mille abil ta soovib tõestada proportsiooni teooriat, on tema katse sobitada inimese keha ringi ja ruudu geomeetriliste vormidega: laiali asetatud kätega inimese keha on paigutatud ruutu, mille ümber on ring, mille keskpunkt ühtib inimese naba asukohaga.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=27}}</ref>

Vitruviuse raamatute algjoonised pole säilinud. Vitruviuse toese iga ümberkirjutaja lisas omapoolsed. Kõige tuntum on [[Leonardo da Vinci|Leonadro da Vinci]] "Vitruviuse mees". Vitruviuse järgi proportsioonidel on kogemuslik väärtus mis on tuletatud inimese kehast s.t. pole absoluutväärtus. Eramajade ehituses, soovitab Vitruvius proportsioonide suhestsuhtest kõrvale kalduda.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=28}}</ref>

Oma traktaadis Vitruvius tõi välja valemi ''firmitas-utilitas-venustas'' ehk ''tugevus-kasulikkus-ilu'', millest sai arhitektuuri kuldne reegel mis kehtib tänapäevani. Harmoonilise hoone arhitektuur on võimalik vaid kõiki kolme arvesse võttes. See tähendab, et ehituses tuleb saavutada nii tehniline täpsus, esteetiline väljanägemus kui ka ergonoomiline teostus – ei saa eelistada üht omadust teisele. Ilu ei saa kompenseerida hoone funktsionaalsust ja tehnilist korrektsust ehituses ning korralikult ja läbimõeldult ehitatud hoone peab pakkuma esteetilist naudingut.<ref name=":3" />

6. ''Distributio'' ehk levitamine – pigem hoone sihtotstarbelisusega seotud kategooria: hooned peavad nii koha, vormi, kui ka viimistluse osas olema vastavuses selle funktsiooniga ja valdajaga. Võetakse arvesse ka hoone ehituslik maksumus ja hoone edaspidise kasutusega seotud kulukus.