Lembit Koik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus
PResümee puudub
2. rida:
'''Lembit Koik''' ([[3. september]] [[1929]] [[Tartu]] – [[5. jaanuar]] [[2017]]) oli eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane.
 
Lõpetas 1947. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja 1952. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] juristina.
 
Töötas 1952–1966 info- ja sporditoimetajana ning osakonnajuhatajana [[Eesti Raadio]]s, [[Õhtuleht|Õhtulehes]] ja [[Spordileht|Spordilehes]].
11. rida:
 
==Sportlase ja sporditegelasena==
Sportima suunas teda õpetaja [[Endel Arand]]. Tuli 1948–551948–1955 veepallis ÜSK ning [[Tallinna Dünamo]] meeskonnas 3 korda Eesti meistriks ja karikavõitjaks. 1950 Spartaki üleliiduliste meistrivõistluste pronks. Kuulus 1948–551948–1955 Eesti veepallikoondisse ning 1946–471946–1947 [[Tartu Spordiselts Kalev|Tartu Kalev]]<nowiki/>i korvpalli- ja jäähokimeeskonda.
 
Hiljem tegutses ta spordiajakirjanikuna ja -ajaloolasena. Oli 1960–651960–1965 [[Veepalliföderatsioon]]<nowiki/>i esimees, 1959–671959–1967 [[Jalgpalli- ja Jäähokiföderatsioon]]<nowiki/>i presiidiumi liige, 1989–981989–1998 Eesti spordiseaduse eelnõu töörühma juht, 1995 spordiseltsi [[Põhjakotkas]] asutajaid, volikogu esimees ja pikka aega juhatuse liige. Tegutses kohtunikuna (veepallis vabakategooria). Kuulus a-st 1985 Rahvusvahelisse Jalgpalliajaloo ja -statistika Föderatsiooni ([[ISSHS]]).
 
Ta oli [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige (aastast 1958), auliige (1999). Oli [[Eesti Spordiajaloo Selts]]<nowiki/>i liige (aastast 1993), auliige (2002). [[Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid|Eesti Jalgpalliliidu]] kuldmärk (2019, postuumselt). Ta oli [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] spordiajakirjanike sektsiooni aseesimees ning [[Eesti Spordiajakirjanike Ühendus]]e esimees ja [[VEKSA]] ühingu spordisektsiooni esimees.
30. rida:
*"XVII olümpiamängud. Rooma" 1960 (1962, autoreid)
*"Jalgpall. Minevikust tänapäevani" (1970, koostaja ja autoreid)
*G. Kristjanson. "Eesti raskejõustiku ajaloost" (1973, tometajatoimetaja)
*"Jääpall, jäähoki" (1977, autoreid)
*Lühike spordiajalugu tutvustav sari "Sportiv Eesti" (1978–801978–1980, inglise, saksa, soome, vene ja eesti keeles)
*"Olümpiamängud" (1980, autoreid)
*"100 aastat Eesti raskejõustikku: 1888–1988" (1996, koostaja ja autoreid)