Transpordilennuk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=juuni}}
[[Fail:An-124_ready.jpg|pisi|
'''Transpordilennuk''', ka '''kaubalennuk'''
Nüüdisaegsed transpordilennukid
== Ajalugu ==
Lennukeid on kasutatud alates 1911. aastast posti vedamiseks. Esimesed transpordilennukid ei olnud mõeldud
1920. aastate alguses tekkis [[Suurbritannia|Suurbritannial]] vajadus vägede ja sõjaväevarustuse kiire transportimise järele, et suruda maha
[[Fail:Arado_Ar_232B-0_RAE.jpg|pisi| Arado Ar 232 oli esimene
Üheks oluliseks innovatsiooniks tuleviku kaubalennukite projekteerimisel võeti kasutusele 1939. aastal, kui Junkers Ju 90 prototüübile loodi esmakordselt tagumine laadimisluuk.
Sõjaajajärgsetel aastatel võeti kasutusele mitmeid uusi kohandatud
▲1920. aastate alguses tekkis [[Suurbritannia|Suurbritannial]] vajadus vägede ja sõjaväevarustuse kiire transportimise järele, et suruda maha hõimude rünnakuid äsja okupeeritud [[Lähis-Ida]] aladel. [[Vicers Vernon]], [[Vickers Vimy|Vickers Vimy Commerciali]] edasiarendus, alustas [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Suurbritannia kuningliku õhuväe]] teenistuses esimese vägede transpordiks mõeldud lennukina 1921. aastal. 1923. aasta veebruaris võttis selle lennuki kasutusele kuningliku õhuväe Iraagi üksus, kes lennutas ligi 500 [[Sikhism|sikhide]] sõjaväeüksust [[Kingarban|Kingarbanist]] [[Kirkūk|Kirkūki]]. See oli ajaloo esimene vägede strateegiline transportimine õhu teel.<ref>Wragg, David. ''Airlift A History of Military Air Transport'' Shrewsbury Airlife Publishing 1986 ISBN|0-906393-61-2 p. 13</ref><ref>Johnson, Brian & Cozens, H. I. ''Bombers The Weapon of Total War'' London Methuen 1984 ISBN|0-423-00630-4 p. 38</ref> [[Vickers Victoria]] lennukid mängisid olulist osa Kabuli operatsioonis, mis kestis 1928. aasta novembrist 1929. aasta veebruarini, mil nad evakueerisid kodusõja tõttu ohtu sattunud diplomaatilise personali koos perekondade ja Afganistani kuningliku perekonna liikmetega.<ref name="Andrews p158-92">Andrews and Morgan 1988, pp. 158–159.</ref>
▲[[Fail:Arado_Ar_232B-0_RAE.jpg|pisi| Arado Ar 232 oli esimene eesmärk ehitatud lastilennuk ]]
▲Üheks oluliseks innovatsiooniks tuleviku kaubalennukite projekteerimisel võeti kasutusele 1939. aastal, kui Junkers Ju 90 prototüübile loodi esmakordselt tagumine laadimisluuk. See õhusõiduk, nagu enamik oma ajastust, kasutas sabarattaga juhitavat telikut, mis põhjustas lennukil maapeal olles tahapoole kallutamise. Nendele lennukitele lisati ''Trapoklappe'id'', võimsad hüdraulilised tõstukid, mis tõstis õhusõiduki tagaosa kõrgemale ja muutsid laadimise kergemaks.<ref>{{Cite book|last=Kay|first=Anthony|year=2004|title=Junkers Aircraft and Engines 1913–1945|publisher=Putnam Aeronautical Books|location=London|isbn=0-85177-985-9|page=|pages=|url=}}</ref>
▲Sõjajärgne Euroopa mängis ka olulist rolli kaasaegse õhutranspordi tööstuse arendamisel. Kiireim arenguperiood oli [[Berliini blokaad]]i ajal, kui [[Läänemaailm|lääneriigid]] korraldasid [[Lääne-Berliin]]i varustamiseks massiivne transpordilennukite mobiliseerimise, mille käigus varustati Lääne-Berliini ööpäevaringselt toidu ja muu eluks vajalikuga. Blokaadi ajal töötati välja tänapäevalgi lennunduses kasutusel olevad kauba laadimise viisid.
▲Sõjaajajärgsetel aastatel võeti kasutusele mitmeid uusi kohandatud õhusõidukeid, mis sageli sisaldasid eksperimentaalseid funktsioone. Näiteks USA C-82 Packetil oli eemaldatav kaubaruum ja C-123 Provideril oli upswept saba, et võimaldada palju suuremat tagumist laadimisluuki. [[Turbopropellermootor|Turbopropelleri]] kasutuselevõtt oli üks tähtsamaid uuendusi, mis võimaldas transpordilennukitel pääseda väiksematesse ja keerukamatesse lennujaamadesse.
== Tänapäeval ==
Enamik transpordilennukid
== Näited ==
|