Transpordilennuk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=juuni}}
[[Fail:An-124_ready.jpg|pisi| [[Volga-Dnepr]] [[Antonov An-124|An-124]] laadimiseks valmis]]
'''Transpordilennuk''', ka '''kaubalennuk''', on fikseeritudõhu tiibadegateel õhusõiduk,lasti mistransporduiks on ehitatud või ümber kavandatud kaubakohaldatud veokslennuk.
 
Nüüdisaegsed transpordilennukid kasutavadon varustatud 2–6 [[Reaktiivmootor#Turboreaktiivmootor|turboreaktiiv]]- või [[turbopropellermootor]]itiga. Kaubalennukite lennukiirus on enamasti 400–880 km/h (110–245 m/s). KaubalennukeidTransportlennukid on võimalik eristada tavapärastest reisilennukitest laiema jakere, kõrgematugevama kereteliku järgi.ja Kaubalennukiteleühe onvõi omaseksmitme kõrge[[ramp|rambiga]]. tiibadeTranspordilennukitele positsioon,on missageli võimaldabomane lastiruumiltiiva istudaülemene võimalikult(kere maasuhtes) lähedalasetus, mis omakorda võimaldab kiiredveoste kiireks peale- ja mahalaadimisedmahalaadimiseks ühtlase kõrgusega lastiruumi.
 
== Ajalugu ==
Lennukeid on kasutatud alates 1911. aastast posti vedamiseks. Esimesed transpordilennukid ei olnud mõeldud peamiseltainult kaubaveoks. Alates 1920. aastatel alustasid lennukitootjadlennukiehitajad spetsiaalseteriliste, kauba veomitmesuguste veoste jaoks mõeldud lennukitlennukite kavandamaprojekteerimist.
1920. aastate alguses tekkis [[Suurbritannia|Suurbritannial]] vajadus vägede ja sõjaväevarustuse kiire transportimise järele, et suruda maha hõimudekohalike rahvaste rünnakuid äsja okupeeritud [[Lähis-Ida]] aladel. [[Vicers Vernon]], [[Vickers Vimy|Vickers Vimy Commerciali]] edasiarendusarendused, alustasalustasid [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Suurbritannia kuningliku õhuväe]] teenistuses esimese vägede transpordiks mõeldud lennukina 1921. aastal. 1923. aasta veebruaris võttis selle lennuki kasutusele kuninglikuInglismaa õhuväe Iraagi üksus, kes lennutas ligi 500 [[Sikhism|sikhide]] sõjaväeüksust [[Kingarban|Kingarbanist]] [[Kirkūk|Kirkūki]]. See oli ajaloo esimene vägede strateegiline transportimine õhu teel.<ref>Wragg, David. ''Airlift A History of Military Air Transport'' Shrewsbury Airlife Publishing 1986 ISBN|0-906393-61-2 p. 13</ref><ref>Johnson, Brian & Cozens, H. I. ''Bombers The Weapon of Total War'' London Methuen 1984 ISBN|0-423-00630-4 p. 38</ref> [[Vickers Victoria]] lennukidlennukitel mängisidoli olulistoluline osa Kabuli operatsioonis, mis kestis 1928. aasta novembrist 1929. aasta veebruarini, mil nadneed evakueerisid kodusõja tõttu ohtu sattunud diplomaatilise personali koos perekondade ja Afganistani kuningliku perekonna liikmetega.<ref name="Andrews p158-92">Andrews and Morgan 1988, pp. 158–159.</ref>
[[Fail:Arado_Ar_232B-0_RAE.jpg|pisi| Arado Ar 232 oli esimene eesmärkjust ehitatudtranspordiks lastilennukehitatud lennuk]]
Üheks oluliseks innovatsiooniks tuleviku kaubalennukite projekteerimisel võeti kasutusele 1939. aastal, kui Junkers Ju 90 prototüübile loodi esmakordselt tagumine laadimisluuk. SeeNagu õhusõiduk,enamik nagu enamikselle omaajastu ajastustlennukeid, kasutasoli see sabarattaga juhitavat telikut, mis põhjustas lennukillennuki maapeal olles, tahapoolepõranda kallutamisekallaku tahapoole. Nendele lennukitele lisati ''Trapoklappe'id'', võimsad hüdraulilised tõstukidtõukurid, mismilledega tõstistõsteti õhusõidukilennuki tagaosa kõrgemale ja muutsidseati põrand laadimiselaadimiseks kergemakssoodsamaks.<ref>{{Cite book|last=Kay|first=Anthony|year=2004|title=Junkers Aircraft and Engines 1913–1945|publisher=Putnam Aeronautical Books|location=London|isbn=0-85177-985-9|page=|pages=|url=}}</ref>
 
SõjajärgneSõjajärgsel EuroopaEuroopal mängisoli ka olulistoluline rolliosa kaasaegse õhutranspordi tööstuse arendamisel. KiireimHüppeline arenguperiood oli [[Berliini blokaad]]i ajal, kui [[Läänemaailm|lääneriigid]] korraldasid [[Lääne-Berliin]]i varustamiseks massiivnemassiivse transpordilennukite mobiliseerimise, mille käigustulemusena varustati Lääne-Berliini ööpäevaringselt toidu ja muu eluks vajalikuga. Blokaadi ajal töötati välja tänapäevalgi lennunduses kasutusel olevad kauba laadimise viisid.
Lennukeid on alates 1911. aastast kasutatud posti vedamiseks. Esimesed transpordilennukid ei olnud mõeldud spetsiaalselt [[Last|lasti]] veoks. Alles 1920. aastatel hakkasid lennukitootjad spetsiaalselt lasti veoks mõeldud lennukeid kavandama.
 
Sõjaajajärgsetel aastatel võeti kasutusele mitmeid uusi kohandatud õhusõidukeidlennukeid, mis sageli sisaldasid eksperimentaalseid funktsioone. Näiteks USA C-82 Packetil oli eemaldatav kaubaruum ja C-123 Provideril oli upsweptkere sabatagumine osa diagonaalselt ülespoole lõikega, et võimaldada palju suuremat tagumist laadimisluukirampi kui seda oleks tavalune laadimisluuk olnud. [[Turbopropellermootor|Turbopropelleri]] kasutuselevõtt oli üks tähtsamaid uuendusi, mis võimaldas transpordilennukiteltranspordilennukitele pääsedasuuremat väiksematesseerivõimsust õhkutõusmiseks ja keerukamatessemaandumiseks mitmesuguse pinnasega lennujaamadesselennuväljadele.
1920. aastate alguses tekkis [[Suurbritannia|Suurbritannial]] vajadus vägede ja sõjaväevarustuse kiire transportimise järele, et suruda maha hõimude rünnakuid äsja okupeeritud [[Lähis-Ida]] aladel. [[Vicers Vernon]], [[Vickers Vimy|Vickers Vimy Commerciali]] edasiarendus, alustas [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Suurbritannia kuningliku õhuväe]] teenistuses esimese vägede transpordiks mõeldud lennukina 1921. aastal. 1923. aasta veebruaris võttis selle lennuki kasutusele kuningliku õhuväe Iraagi üksus, kes lennutas ligi 500 [[Sikhism|sikhide]] sõjaväeüksust [[Kingarban|Kingarbanist]] [[Kirkūk|Kirkūki]]. See oli ajaloo esimene vägede strateegiline transportimine õhu teel.<ref>Wragg, David. ''Airlift A History of Military Air Transport'' Shrewsbury Airlife Publishing 1986 ISBN|0-906393-61-2 p. 13</ref><ref>Johnson, Brian & Cozens, H. I. ''Bombers The Weapon of Total War'' London Methuen 1984 ISBN|0-423-00630-4 p. 38</ref> [[Vickers Victoria]] lennukid mängisid olulist osa Kabuli operatsioonis, mis kestis 1928. aasta novembrist 1929. aasta veebruarini, mil nad evakueerisid kodusõja tõttu ohtu sattunud diplomaatilise personali koos perekondade ja Afganistani kuningliku perekonna liikmetega.<ref name="Andrews p158-92">Andrews and Morgan 1988, pp. 158–159.</ref>
[[Fail:Arado_Ar_232B-0_RAE.jpg|pisi| Arado Ar 232 oli esimene eesmärk ehitatud lastilennuk ]]
Üheks oluliseks innovatsiooniks tuleviku kaubalennukite projekteerimisel võeti kasutusele 1939. aastal, kui Junkers Ju 90 prototüübile loodi esmakordselt tagumine laadimisluuk. See õhusõiduk, nagu enamik oma ajastust, kasutas sabarattaga juhitavat telikut, mis põhjustas lennukil maapeal olles tahapoole kallutamise. Nendele lennukitele lisati ''Trapoklappe'id'', võimsad hüdraulilised tõstukid, mis tõstis õhusõiduki tagaosa kõrgemale ja muutsid laadimise kergemaks.<ref>{{Cite book|last=Kay|first=Anthony|year=2004|title=Junkers Aircraft and Engines 1913–1945|publisher=Putnam Aeronautical Books|location=London|isbn=0-85177-985-9|page=|pages=|url=}}</ref>
 
Sõjajärgne Euroopa mängis ka olulist rolli kaasaegse õhutranspordi tööstuse arendamisel. Kiireim arenguperiood oli [[Berliini blokaad]]i ajal, kui [[Läänemaailm|lääneriigid]] korraldasid [[Lääne-Berliin]]i varustamiseks massiivne transpordilennukite mobiliseerimise, mille käigus varustati Lääne-Berliini ööpäevaringselt toidu ja muu eluks vajalikuga. Blokaadi ajal töötati välja tänapäevalgi lennunduses kasutusel olevad kauba laadimise viisid.
 
Sõjaajajärgsetel aastatel võeti kasutusele mitmeid uusi kohandatud õhusõidukeid, mis sageli sisaldasid eksperimentaalseid funktsioone. Näiteks USA C-82 Packetil oli eemaldatav kaubaruum ja C-123 Provideril oli upswept saba, et võimaldada palju suuremat tagumist laadimisluuki. [[Turbopropellermootor|Turbopropelleri]] kasutuselevõtt oli üks tähtsamaid uuendusi, mis võimaldas transpordilennukitel pääseda väiksematesse ja keerukamatesse lennujaamadesse.
 
== Tänapäeval ==
Enamik transpordilennukid on lennukid, mis ei sobiole enamkohaldatud reisijate kasutuseksveoks, sageli seoses muutuvate ohutus- või müra nõuetega, või kui õhusõidukitüüpi peetakse reisijate lennuteenuste puhul konkurentsivõimetuks, kuid on olemas ka turg uutele transpordi lennukitele. Transpordilennukitel on tavaliselt tugevdanudtugevdatud kabiin, põrandadkere ja lastiruumi põrand, lai luukramp lennuki ees ja/või tagaotsas, lisakssageli puudubpuuduvad reisijatesalong jakeres aknad.
 
== Näited ==