Redaktsioon: 27. aprill 2019, kell 00:01 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust arhiiviversioon + kribu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. juuli 2021, kell 22:57 redigeeri eemalda Merleke5 (arutelu \| kaastöö) 19 810 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
10. rida: Kohalikud elanikud hakkasid aga skulptuuri kutsuma Glehni kuradiks. Sellest nördinud Glehn laskis kuju ette paigaldada kivi kirjaga "[[Kalevipoeg]] on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind!" Paraku lammutasid venelased kunstiteose juba [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] ajal.<ref>[http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/kuulsaid/kuulsaid_glehn_02.html NIKOLAI von GLEHN (1841-1923). Kuulsaid mõisnikke.] Harjumaa mõisad. Harjumaa Muuseum</ref> Alanud sõda ja sellega kaasnenud saksavaenulikkus viis selleni, et von Glehni kahtlustati spioneerimises. Teda süüdistati signaalide edastamises Saksa allveelaevadele oma kõrgetelt objektidelt (sel ajal oli ümbritsev mets tunduvalt madalam). Aastal [[1915]] müüriti [[Glehni lossi vaatetorn\|vaatetorni]] ukseavad kinni ja õhiti Kalevipoja kuju.<ref>Nõmme läbi aegade. Lk. 29</ref> [[Nõmme Heakorra Selts]]i algatusel taastas skulptor [[Mati Karmin]] Glehni Kalevipoja esialgse kuju varemete kõrvale.<ref name="Skulptuur Kalevipoeg"/> Projekti hingeks oli [[Reet Niido]]

Kalevipoeg (Glehni park): erinevus redaktsioonide vahel