Keeleteadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ivalon Olavi (arutelu | kaastöö)
Link
PResümee puudub
 
3. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
 
'''Keeleteadus''' ehk '''lingvistika''' on [[humanitaarteadused|humanitaarteadus]] ja [[filoloogia]] üks põhiharudestpõhiharusid, mis tegeleb [[keel (keeleteadus)|inimkeele]] teadusliku uurimise ja analüüsiga. Mõnikord kasutatakse ka mõistetmitmuse '''vormi "keeleteadused'''", mille all mõeldakse kõiki keelt lingvistilisest küljest uurivaid teadusharusid (näiteks [[foneetika]], [[semantika]], jne). Keeleteadus on palju enamat kui koolis õpetatavad keeled ja grammatika. Keeleteadus uurib inimkõne süsteeme ja nende kirjalikke vasteid.
 
'''Keeleteadlane''' ehk '''lingvist''' on inimene, kes tegeleb keeleteadusega. Lingvistid tegelevad keelte sarnasuste ja erinevustega.
9. rida:
'''Loomulik keel''' – ühemõtteliselt inimeste keel, imik õpib ilma õpetamata, peaks tulema loomulikult.
 
[[Keeleuniversaal]]id on üldkeeleteaduse uurimisobjektid. '''Absoluutne universaal''' on omadus, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel (nt väljendada oleviku ja mineviku vastandust, jaatuse ja eituse vastandust jne). '''Universaalse tendentsi'' ehk ''statistilise universaali''' puhul on omaduste esinemine tõenäosem kui nende puudumine.<ref>Fred Karlsson "Üldkeeleteadus", lk 42.</ref>
 
== Keeleteadusest lähemalt ==
16. rida:
Grammatika on reeglite süsteem, mis reguleerib häälikute loomist ja kasutamist keeles. Need reeglid kehtivad nii kõnele kui tähendusele ning sisaldavad alareegleid, mis reguleerivad fonoloogiat, morfoloogiat ja süntaksit.
 
Stilistika hõlmab kirjutatud, viidatud või kõneldud diskursust erinevate kõnekommuunide, žanrite ja massimeedia toimetuslike või narratiivsete formaatide abil. PaelograafiaPaleograafia on kirjutatud tekstide uurimine keelekontekstis. Keeleteadus on viinud ka selliste teadusharudeni nagu psühholingvistika, neurolingvistika, biolingvistika ja keele omandamine.
 
Lisaks tegeleb keeleteadus ühiskondlike, kultuuriliste ja poliitiliste teguritega, mis mõjutavad keelt ning mille abil määratletakse keelepõhist konteksti. Uurimused ajaloolise lingvistika ja lingvistika arengu kohta keskenduvad sellele, kuidas keeled arenevad ja muutuvad, eriti pikema aja jooksul.
25. rida:
 
=== Sissejuhatus ===
Mida me mõistame tänapäeval lingvistika all. Mis on lingvistika? Kõige lihtsam vastus on, et see on keeleteadus. Teaduslik lähenemine keeleteadusele sisaldab kriitilist suhtumist ja keeldumist kõigest sellest, mis ei ole kriitiline, selline mõtlemine püüdleb objektiivsusele. Keeleteadlased toetuvad keelest tulenevalt tegelikele andmetele. Kuid samas on lingvistide peamine eesmärk kirjeldada seda, kuidas keelt räägitakse. Mitte nii väga seda, kuidas "peab" rääkima, vaid seda, kuidas inimesed tegelikult keelt kõnelevad.
 
Teaduslik lähenemine ei ole seotud ainult andmete kogumisega. Lingvistide tööks on ka hüpoteeside paikapidavuse testimine, üldistuste tegemine, teooriate välja töötamine. Nende huvi on välja töötada teooriaid, mis seletavad keele fenomene ja keelekasutust. Erandid on seejuures määrava tähtsusega – need esitavad justkui väljakutse üldistusele ning sunnivad uurija üle ja ümber mõtlema asjasse puutuva. Sellised eesmärgid tähendavad täpset ja selgesõnalist ideede väljendust ja sama täpset ja kriitilist mõtete testimist.
31. rida:
Millised on lingvistide peamised uurimisvaldkonnad? Mõned näited: foneetika, morfoloogia, süntaks, semantika, psühholingvistika ja neurolingvistika (psühholingvistika kasutab meetodeid psühholoogiast, neurolingvistika kasutab arstiteaduslikke meetodeid), keele omandamine, ajalooline lingvistika, sotsiolingvistika, diskursuse analüüs, korpuseanalüüs, etümoloogia.
 
Üheks oluliseks ideeks nüüdisaegses lingvistikas on märgi mõiste. Märgi puhul kõrvutatakse tähendus ja kuju/vorm (ing kingl ''form''). Viis kuidas seda kujutatakse ja tähendust. Mõned näited: märk € tähistab eurot, pöial püsti märk tähendab heakskiitu, jah vms. Märgid võivad sisaldada ka heli, mida pigem kuuldakse kui nähakse – suuliselt välja öeldud. Ühe tuntuma struktualisti Ferdinand Saussure erilisus seisnes sellest, et ta vaataskäsitles keelt kui märkide keelt. See tähendab esmalt seda, et keel koosneb märkidest ning teisalt seda, et märgid on vastastikuses seoses ja moodustavad selliselt süsteemi; märgid ei eksisteeri isolatsioonis üksteisest. Märk ise on justkui arbitraarne, aga vastastikuses seoses teiste märkidega omandab tähenduse nagu malendid malelaual.
 
Öeldakse, et kõlal ja ortograafilisel kirjutusviisil ei ole loomulikku seost (seos on arbitraarne). Iga kuju on sama hea kui mistahes kuju väljendamaks tähendust "puu", ükski ei viita tähendusele (kui sa ei oska keelt, siis ei oskaks tähendust arvata, kui kuuled seda vormi) ja samatähenduslikke sõnakujude kuju osas on vähe sarnasusi, kui just ei ole tegemist sugulaskeeltega.<ref>{{Raamatuviide|autor=MacGregor, William B.|pealkiri=Linguistics. An introduction. Second edition.|aasta=2015|koht=London|kirjastus=Bloomsbury Publishing}}</ref>
 
Mis on ikooniline märk keeles? [[Tiiu Erelt]] ütleb ajakirjas Oma Keel, et ikoon on üks märgiliike, mis kujutab oma objekti sarnasuse alusel – lühidalt piltkujutis. Ikooniline märk keeles. Mitmes keelest võib leida näiteid, kus on sõnu, mis on sarnased selle looma onomatopoeetilise häälitsusega. Need sõnad ei ole enam onomatopöa, kuna sõna viitab loomale või linnule, mitte helile. Selliseid sõnu nimetatakse ikoonilisteks. Veel keerulisem näide ikoonilisusest keeles on seotud häälduse kirjutamisega: pikk või pikkkk. Pikenenud sõna tähistab suuruse muutust – asi on väga pikk või suur. Gooniyandi keeles võib pikendada ''girabingarri'' "pikk" ja ''giraaabingarri'' tähendades "väga pikk". Tähendus on seotud sõna kujuga pikk ja ''griabingarri'' iseendaga.
 
===Keele süntagmaatilisus ja paradigmaatilisus===
56. rida:
 
== Lingvistikaolümpiaad ==
Igal aastal peetakse õpilaste lingvistikaolümpiaadi, mis toimub kahes voorus.
 
* Eelvoorus saavad osaleda kõikide koolide õpilased, ühest koolist üldjuhul kuni 10 õpilast.
63. rida:
Olümpiaadi eesmärk on anda võimalus tutvuda keeleteadusega, mida koolis ainena ei õpetata ning maailma keelelist mitmekesisust tutvustada.
 
Olümpiaadil tuleb lahendada erinevaid keele-teemalisikeeleteemalisi ülesandeid, ntnäiteks morfoloogia, fonoloogia, keeleajalugukeeleajaloo, tehiskeeledtehiskeelte vms jnevallast.
 
Eesti lingvistikaolümpiaade on korraldatud juba 16 aastat, esimene toimus mais 2003.aastal Tartus. Algmõte on pärit Tartu Ülikooli üldkeeletaduse professorilt Renate Pajusalult, kes korraldas ürituse, selgitamaks välja Eesti esinduse rahvusvaheliseks lingvistikaolümpiaadiks. Esimesel rahvusvahelisel olümpiaadil (2003. septemberaasta septembris Bulgaarias) osales 33 õpilast kuuest riigist, Eestist 4 õpilast.
 
Aastate jooksulSeni on Eesti saanud 20 medalit: 1 kuld-, 3 hõbedathõbe- ja 13 pronksipronksmedalit, lisaks 10 diplomit, 7 parima lahenduse auhinda ja ühe korra on võidetud ka meeskonnavõistlus.
 
IgaIgal aastaaastal on Eesti õpilaste saatmist olümpiaadile toetanud Tartu Ülikooli teaduskool.<ref>{{Raamatuviide|autor=Külli Prillop, Miina Norvik|pealkiri=Viis tosinat lingvistikaülesannet|aasta=2017|kirjastus=Atlex}}</ref>
 
==Harud==