Pörtschach am Wörther See: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}} {{linn | nimi = Pörtschach am Wörther See | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | vapp = Wappen at poertschach.png...' |
PResümee puudub |
||
22. rida:
[[Pilt:Poertschach Johannes-Brahms-Promenade Blumenstrand vor Parkhotel 27082006 01.jpg|thumb|left|Järveäärne promenaad]]
Pörtschach asub
== Ajalugu ==
30. rida:
Tassijälgedega ohvrikivid pärinevad arvatavasti [[Kiviaeg|kiviajast]] ja neid võib siiani näha paljudes Kärnteni osades. Üks on näha ka Pörtschachis, kohe pargipingiga ameerika pärnapuu ja puidust risti kõrval. Kultusetseremoonia ajal asetati ohver, kõige tõenäolisemalt veri, väikesesse kivilohku.
Arheoloogiliste leidude kohaselt viis [[Noricum]]i peatee [[Velden am Wörther See|Veldeniat]] Krumpendorfi üle kogukonna territooriumi juba [[Rooma riik|Rooma]] ajal. [[Ida-Alpide slaavi asustus]]e kujunemisel 600. aasta paiku tekkis asula, mis põhines onomastilistel tõenditel ([[Slaavi keeled|slaavi]] ''porecah'' = 'oja ääres elavate inimeste juures'). 1150. aastal on Pörtschachi [[Kärnteni hertsogkond|Kärnteni hertsogkonnas]] esmakordselt kirjalikes allikates tõendatud. Neil päevil püstitati järveloss, millest tänapäevani on säilinud vaid mõned vähesed müürijäänused. Kihelkonnakirikut on esmakordselt mainitud 1328. aastal, algselt [[Maria Wörth]]i abikirikuna, tänapäevane ehitis püstitati 1787. aastal ja taastati 1904.
[[Pilt:Pörtschach Pfarrkirche hl. Johannes d. T. SW-Ansicht 26062015 2857.jpg|thumb|Ristija Johannese kihelkonnakirik]]
[[Pilt:Pörtschach Burgruine Leonstein S-Ansicht 22012006 4108.jpg|thumb|Leonsteini lossi varemed]]
Lähedalasuv keskaegne [[Leonsteini loss]] oli 17. sajandi lõpuks juba lagunenud, kuid hiljuti on see restaureerimisprogrammist kasu saanud. See asendati u
Kasvav turismitööstus algas 19. sajandi keskpaigas, mis kiirenes pärast Wörthersee laevastiku loomist 1853. aastal. Varsti pärast seda, 1864. aastal, sai Pörtschach raudteejaama uuel [[Lõunaraudtee (Austria)|Lõunaraudtee]] liinil [[Viin]]ist [[Veneetsia]]sse; see tegi sellest eelistatud turismisihtkoha. Viini kuulsate turistide hulka kuulusid Austria keiser [[Franz Joseph I]], [[Gustav Mahler]] ja [[Johannes Brahms]], kes töötas siin oma teise sümfoonia ja viiulikontserti kallal. Pärast 1960. ja 1970. aastate Kärnteni turismibuumi aastaid on Pörtschachis kui ürituste keskuses taassünd käimas. Eesmärk on areneda looduse, kultuuri ja ajalooga seotud "jätkusuutliku turismiatraktsioonina".
43. rida:
2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas Pörtschachis 2670 inimest. 90,3% olid Austria kodanikud, suurimad välismaalaste rühmad olid [[Horvaatia]]st (3,0%), [[Saksamaa]]lt (2,3%) ning [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosniast ja Hertsegoviinast]] (1,3%).
Religiooni mõttes oli enamus inimesi katoliiklased (75%), neile järgnesid 10% protestandid ja 1,6% [[muslim]]id.
== Järvevillad ==
50. rida:
[[Pilt:Pörtschach Johannaweg 1 Villa Venezia W-Ansicht 12012019 5981.jpg|thumb|Villa Venezia, 1891]]
19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul püstitati arvukalt nn
== Sõpruslinn ==
60. rida:
[[Pilt:Poertschach Brahms Bueste Schloss Leonstein 30052007 01.jpg|thumb|upright|Johannes Brahmsi büst Leonstaini lossi hotellis]]
[[Johannes Brahms]] veetis 1877.-1879. aasta suved Pörtschachis. Pörtschachis toimub iga-aastane [[
== Viited ==
| |||