Boriss Pasternak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
mehel ja pojal oli nimi ka
8. rida:
[[1920. aastad|1920. aastatel]] ja [[1930. aastad|1930. aastate]] algul kuulus Pasternak tunnustatud ja armastatud vene poeetide hulka. [[NSV Liidu Kirjanike Liit|NSV Liidu Kirjanike Liidu]] I kongressil [[1934]] soovitas [[Nikolai Buhharin]] nimetada Pasternaki Nõukogude Liidu parimaks luuletajaks.
 
Kuid järgmistel aastatel langes ta võimude silmis ebasoosingusse. Algas see [[1935]], kui ta koos [[Anna Ahmatova]]ga kirjutas [[Stalin]]ile kirja, milles palus vanglast vabastada Ahmatova mehe [[Nikolai Punin]]i ja poja [[Lev Guumiljov]]. Stalin täitiski nende soovi. Kuid järgmisel aastal hakati Pasternakki avalikult laitma. [[1937]] ilmutas Pasternak suurt kodanikujulgust, keeldudes alla kirjutamast avalikule kirjale, milles kiideti heaks [[Mihhail Tuhhatševski]] ja tema kaaslaste surmamõistmine.
 
Aastal [[1932]] visandas Pasternak esimesed mõttekäigud oma [[romaan]]ist, mis käsitles oma aja ja põlvkonna saatust. [[1945]]. aasta lõpul alustas ta tööd kavandatud romaaniga, kuid õige pea jäi kirjutamine pooleli. Romaan "[[Doktor Živago]]" valmis detsembris [[1955]]. Seda NSV Liidus avaldada ei õnnestunud, aga see toimetati salaja välismaale ja ilmus [[Itaalia]]s [[1957]]. NSV Liidus ilmus "Doktor Živago" alles [[1988]]. aastal. Kuid [[samizdat]]i kaudu levis see NSV Liidus põranda all juba aastakümneid varem.