Sándor Petőfi: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Petőfi_Sándor.jpg|pisi|Sándor Petőfi. [[Dagerrotüüpia]] 1847. aastast]]

'''Sándor Petőfi''' ([[1. jaanuar]] [[1823]] [[Kiskőrös]] – [[31. juuli]] [[1849]]) oli [[ungari]] rahvusluuletaja ja [[1848. aasta revolutsioon]]i kangelane. Petőfi nimi on ungari keelealal „luuletaja“ sünonüüm tänaseni. Viiekümnesse keelde tõlgitud luuletustega on ta esmajärguline suursaadik ka maailmakirjanduses.

15. märtsil 1847 ilmusid tema kogutud luuletused, seniste luuletuste täielik kogu. See oli väga edukas teos, 1848. aastal tuli välja anda uus, kaheosaline köide. Ta oli vaieldamatult rahvusluuletaja, kes aga ei osalenud traditsioonilistes feodaalsetes politiseerivates foorumites. Reformide asemel ootas ta juba 1848. aastat, Euroopa "rahvaste kevadet". 15. märtsil sai tema Nemzeti dal – Rahvuslaul Pesti revolutsiooni, Euroopa ainsa veretu revolutsiooni sümboliks. [[15. märts]]il [[1848]] oli ta üks revolutsiooni algatajatest Ungaris ja 12-punktilise nõudmiste nimekirja kaasautor. Petőfi mängis sündmuste kujunemises oma rolli ka hiljem ühe saatkonna liikmena (Közcsendi és a Pest megyei Közbátorsági Választmány), kuid järjekindla vabariikliku veendumuse tõttu jäi ta koos märtsi noortega üha enam isolatsiooni. Kui ta 1848. aasta suvel esimestel rahvasaadikutega riigikogu valimistel Szabadszállásis kandideeris, jäi ta kohalikule kandidaadile alla. Tema isolatsiooni jäämist ei muutnud ka edasised teosed: 1. mail ilmus peaaegu vastukajata jäänud "Lapok Petőfi Sándor naplójából" ("Lehekülgi Sándor Petőfi päevikust"), kümme päeva hiljem aga Shakespeare'i tragöödia "Coriolanus" tõlge. Talle valimistel osaks saanud ebaõnne mõjul kirjutas ta jutustava luuletuse "Az apostol" ("Apostel", 1848 juuli–september), selle terviktekst ilmus trükis alles 1874.

 

 

Mõlemad vanemad kaotanud Petőfi kavatses armeest lahkudes oma perele ja kirjandusele elama hakata. Seetõttu tõmbus ta pärast Vene interventsiooni koos perega Mezőberényisse sugulaste juurde. Sealt läks ta koos perega Bemi juurde Transilvaaniasse. Oma pere Tordasse jätnud, läks ta koos näitlejast sõbra Gábor Egressyga armeesse. Uuesti teenistusse asunud kindrali adjutant osales oma ohvitseri keelu vastaselt Fehéregyházi kokkupõrkes 31. juulil 1849. Pärast lahingu kaotamist relvitult põgenevat luuletajat nähti viimati Fehéregyházi–Héjjasfalvi maanteel. [[1849]]. aastal jäi ta [[Segesvári lahing]]us kadunuks.

 

==Mälestuse jäädvustamine==

 

==Luulenäide==

/.../

 

 

*1844 A helység kalapácsa (Küla vasar)

Petőfi varastele luuletustele avaldas mõju rahvalaulutraditsioon, hiljem õppis „õppimata, loomulik poeet” ära neli keelt ja tõlkis ungari keelde muuhulgas Shelley, Heine, Schilleri, Bérangeri ja Moore'i luuletusi ning Shakespeare'i "Coriolanuse". 1846. aasta eleegiliste, mõtlike luuletuste vorm on katkendlikum, romantilisem (Felhők – Pilved). Tema loodusluuletustes on täpse kirjelduse kõrval samuti romantika väärtusmaailm, nagu ka tema revolutsiooniluuletustes, mis on täis tegutsemishimu ja ennustavad maailma vabadust (Egy gondolat bánt engemet – Mind mõte vaevab murega, Nemzeti dal – Rahvuslaul). Vabaduse ja armastuse tunne põimuvad üheks, kuigi tema armastusluules (Szeptember végén – Septembri lõpus) ja vabadussõja läbikukkumise paiku kirjutatud luuletustes (Pacsirtaszót hallok megint – Lõolaulu jälle kuulda saan) on jälle kuulda eleegilist tooni.

 

 

*"Sangar János" ([[1844]], e. k. [[1973]], tõlkinud [[Ellen Niit]], [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]])