Verst: erinevus redaktsioonide vahel

Verst on võrdne 500 [[süld|süllaga]] ehk 1 0661066,781 meetriga. Verst vastab 3500-le 20. sajandi alguse [[inglise jalg|ingliseInglise jalale]] (jalg oli siis praegusest veidi lühem). Versta mainitakse kirjalikes allikates alates 11. sajandist, 17. sajandil asendas see lõplikult Vana-Vene termini ''поприще''.

Versta pikkus on korduvalt muutunud, sõltudes süldade arvust ja sülla enese pikkusest. Venekeelne [[Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik]] räägib "vanast vene verstast", milles oli 656 sülda ja teisest, milles oli 875 sülda. Veelgi vanem metroloogiline käsiraamat räägib aga "vanast verstast", milles oli 700 sülda ja veel vanemast, milles 100 sülda. Tõenäoliselt on BrockhausBrockhausi ja Efron'iEfroni koostajad arvutanud varasemad süllad ümber hilisemalehilisemaks, 48-[[verssok|verssokiliseverssokiliseks]] süllalesüllaks ja tegelikult on juttu 45-verssokilise süllaga 700 -süllalisest verstast ja 42-verssokilise süllaga 1000 -süllalisest verstast.

Ajalooliselt on venemaalVenemaal kasutusel olnud ka [[piiriverst]], mis võrdus kahe verstaga.

Soome verst onerineb veneVene omast erinev, selle pikkusekspikkus on 1068,80 meetrit.

Versta kui pikkusmõõdu nimenimetust on vene keelest eesti keelde laenatud korduvalt. Murretes ja kirjakeeles üldlevinud ''verst'' on laen [[uusvene keel|uusvene keelest]], mis kodunes eesti keeles 18. sajandist alates. Murrakuti esinev ''vörst'' toetub vene mitmuse genitiivile ''вёрст''. Eesti vanemas kirjakeeles, idapoolsetes murretes ja kirderannikumurretes, samuti enamikus teistes läänemeresoome keeltes esinev ''virst, -a'' on laen muinasvene keelest < '''''вьрста'''''.<ref> '''Vene laensõnad Eesti murretes.''' Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2000. Lk 467-468.</ref>