Gabro: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Pürokseen on peamiselt [[klinopürokseen]], kuid esineb väikeseid [[ortopürokseen]]i koguseid. Kui ortopürokseeni on oluliselt rohkem kui klinopürokseeni, nimetatakse sellist kivimit [[noriit|noriidiks]]. Esineb ka [[kvarts]]gabrosid, mis on tõenäoliselt tekkinud [[räni]]ga üleküllastunud [[magma]]st. [[Esseksiit]] seevastu on tekkinud räniga küllastumata magmast, mis viib [[feldšpatoid]]se mineraali [[nefeliin]]i tekkeni.
Gabro on moodustunud [[maakoor]]es tardunud aluselise (suhteliselt ränivaese, kuid [[magneesium]]i- ja rauarikka) koostisega [[intrusiiv]]ides, kui sulamagma maapinna all kristalliliseks massiks jahtub. Suur osa maakoorest on tekkinud gabrona [[ookeani keskahelik]]es. Ka suur osa [[Merkuur]]i pinda katvatest kivimitest on tõenäoliselt gabro.<ref>Weider, Shoshana Z. Weider, ''Petrology and Geochemistry of Mercury'', Oxford Research Encyclopedia of Planetary Science, 2018</ref>
Gabroga sama koostisega on [[vulkaaniline kivim]] [[basalt]] ja [[soonkivim]] [[diabaas]]. Gabrost erinevad need peamiselt [[Kivimi struktuur|struktuuri]] poolest. Gabroga sarnane kivim on [[dioriit]].
| |||