Aleksandr Suvorov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}}
{{See artikkel| räägib väejuhist; sõjaväelase ja riigitegelase kohta vaata artiklit [[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov]]; jõelaeva kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (jõelaev)]]; Eesti poliitiku kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (Eesti poliitik)]]; kunstniku kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (kunstnik)]].}}
{{Sõjaväelane
24. rida ⟶ 25. rida:
Aleksandr Suvorov vormistati armeeteenistusse [[Semjonovski kaardiväepolk]]u [[1742]]. aastal 12-aastasena, tegelikult alustas aga teenistust 18-aastaselt ja mitte reamehena, vaid juba [[kapral]]ina. [[1751]]. aastal ülendati ta kaardiväeseersandiks ning käis diplomaatilise kullerina väliskomandeeringus [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigis]] ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]]. [[1754]]. aastal viidi ta lõpuks [[porutšik]]una üle [[Ingerimaa jalaväepolk]]u, kuid see paiknes samuti [[Peterburi]]s.
===Seitsmeaastases sõjas===
Aleksandr Suvorov osales [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]] [[Preisimaa kuningriik|Preisi kuningriigi]] vastu [[1756]]–[[1763]] tagalaametikohtadel: [[oberproviantmeister|oberproviantmeistrina]], kindral-audiitor-leitnandina ja premjäär- ehk vanemmajorina, kellena osales Liivimaal armeepolkude kolmandate pataljonide formeerimisel. [[1757]]. aasta lõpus ülendati Aleksandr Suvorov [[alampolkovnik]]uks ja määrati [[Memel]]i (Klaipeda) komandandiks, oma isa ''[[général en chef]]'' [[Vassili Suvorov]]i alluvuses, kes oli okupeeritud [[Ida-Preisimaa]] kindralkuberner. [[1759]]. aastal viidi A. Suvorov teenistust jätkama [[riviväeosa|riviväeossa]],
Tema võidud sõjas [[Poola]]ga (vallutas [[1768]] [[Kraków]]i) sillutasid teed [[Poola esimene jagamine|Poola esimesele jagamisele]]. Poolas saavutatud võitude eest sai ta septembris 1768 [[brigadir (auaste)|brigadir]]iks.
31. rida ⟶ 32. rida:
Aastatel [[1768]]–[[1774]] sõdis ta [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõjas]]. Seal saavutatud võitude eest sai ta 1. jaanuaril ([[12. jaanuar]]il) [[1770]] [[kindralmajor]]iks.
Aastatel [[1777]]–[[1783]] teenis ta [[Krimm]]is ja [[Kaukaasia]]s, 1786–[[1792]] sõdis järjekordses [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]]. 22. septembril ([[3. oktoober|3. oktoobril]]) [[1786]] sai ta [[kindral en chef|kindral ''en chef'']]<nowiki>'iks</nowiki>. 11. detsember ([[22. detsember|22. detsembril]] [[1790]] vallutas ta [[tormijooks]]uga [[Bessaraabia]]s asuva türklaste
Suvorovi juhtimise all toimus Ukrainas ja Krimmis tatarlaste ning Volga piirkonna nogaide hävitamine, küüditamine ja genotsiid.
===1794. aasta Poola ülestõusu mahasurumine===
Pärast rahulepingu allakirjutamist Türgiga sõdis Suvorov [[1794|Poolas:
===Sõjad Prantsusmaaga===
{{Vaata|Prantsuse revolutsioonisõjad}}, ''[[Napoleoni sõjad]]''
1798. aastal organiseerisid Suurbritannia ja Austria Prantsusmaa vastu [[Teise koalitsiooni sõda|uue koalitsiooni]], kaasates ka Paul I Venemaa. 1799. aastal korraldas koalitsioon Euroopas mitu sissetungi
Itaalia sõjakäik lõppes kuulsa "Šveitsi sõjaretkega" ja järgnenud Zürichi lahinguga, kus Suvorov kaotas Itaaliasse saadetud Vene armee (hävis), mille järel keiser Paul ta ametist tagandas.
| |||