Tartu Ülikooli ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
105. rida:
17. augustil 1915 lubati naised nii Tartu Ülikoolis kui ka teistes Venemaa Keisririigi kõrgkoolides meestest täitmata õppekohtadele täieõiguslike üliõpilastena. Muudatus oli seotud esimese maailmasõjaga, mis viis paljud mehed rindele ja mille tõttu leiti olevat sobilik naiste õigusi laiendada täitamaks vabaks jäänud õppekohti. Õigus vabakuulajatena ülikooli õppetööst osa võtta oli naistel juba 1905. aastast.<ref name="2cX0l" />
[[Esimene maailmasõda|Maailmasõja]] keerises häiris [[1915]]. aastast alates akadeemilist elu ülikooli varade ja isikkoosseisu evakueerimine. 1918. aasta veebruaris toimunud Eesti okupeerimine Saksa keisririigi vägede poolt, venekeelse ülikoolihariduse keelamine okupatsioonivõimude poolt [[20. märts]]iks tähendas Tartus vene ülikooli lõppu [[1918]]. aasta kevadel ja vene ülikooli "vabatahtlik" [[Tartu ülikooli evakueerumine Voroneži|evakueerumine Voroneži]] vabastas tee uuele saksa provintsiülikoolile – [[Balti Hertsogiriik|Balti Hertsogiriigi]] provintsiaalülikoolile ([[Landesuniversität Dorpat]]).
Provintsiaalülikool avati [[15. september|15. septembril]] 1918, kuid oli sunnitud paari kuu pärast oma tegevuse lõpetama. 1918. aastal oli Tartu Ülikooli (Landesuniversität Dorpat) [[Tartu Ülikooli rektor]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal [[Karl Dehio]], viimane sakslasest ülikooli rektor. Saksa võimude poolt määrati ülikooli kuraatoriks prof. dr. [[Theodor Schiemann]]. [[27. november|27. novembril]] 1918 andis sõjaväekomando komandör Tartu ülikooli üle [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise == Eesti aeg Tartu Ülikoolis ==
| |||