Waweli katedraal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
5. rida:
== Ajaloost ==
=== Esimesed kirikud ===
Esimene katedraal sellele kohale ehitati veidi aega pärast Krakówi piiskopkonna asutamist 1000. aastal. Esimese ehitise väljanägemist pole võimalik täpselt rekonstrueerida, kuid alusmüürid viitavad 45 m pikkusele ja umbes 21 laiusele põiklöövi, lühikese kooriruumi ja kolme idaapsiidiga hoonele<ref>[https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/poland/krakow-cathedral/ KRAKÓW – CATHEDRAL OF ST STANISLAUS AND WENCESLAUS. - Ancient and medieval architecture. - medievalheritage.eu]</ref>. Rohkem on teada võimsast [[Romaanika|romaani]] kirikust, mis kerkis algkiriku asemele [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]i vahetusel. Romaani kiriku ehitamine on omistatud [[hertsog]] [[Władysław Herman]]ile (1079–1102) ja see pühitseti 1142. aastal. Pühakoda oli 57 m pikk ja 22 m lai [[lubjakivi]]st ja [[liivakivi]]st kolmelööviline romaani [[basiilika]], oletatavasti [[empoor]]idega või sammas[[galerii]]dega külg[[lööv]]ide kohal. Nii kiriku ida- kui lääneküljes olid ristkülikujulisel hoonel poolringikujulised [[apsiid]]id ümbritsevate galeriidega ja [[krüpt]]idega kummagi all. Lääneapsiidi piirasid ristküliku nurkades olevad võimsad tornid.<ref>[http://www.katedra-wawelska.pl/en/historia-katedry/zarys-dziejow-katedry/ Brief History of Wawel Cathedral. - katedra-wawelska.pl]</ref> Fassaadi lääneosa ees oli piklik [[arkaad]]iga [[aatrium]], umbes 21,5 m lai ja 26–30 m pikk, mille seinad oli liigendatud [[Pilaster|pilastritega]] ja kaunistatud [[kaarfriis]]iga, sammasgalerii kõrgus oli 7-8 meetrit. Peasissekäik asus lõunaseina keskel<ref>[https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/poland/krakow-cathedral/ KRAKÓW – CATHEDRAL OF ST STANISLAUS AND WENCESLAUS. - Ancient and medieval architecture. - medievalheritage.eu]</ref>
Krakówi katedraal oli Poola [[kaitsepühak]]u [[püha Stanisław]]i austamise keskus. 1079. aastal kuningas [[Boleslaw Vapper|Bolesław Vapra]] käsul mõrvatud [[piiskop]]i [[Kanoniseerimine|kanoniseeris]] Krakówi piiskop 1253. aastal. [[Pühak]]u hauast sai [[Palverännukoht|palverännusihtkoht]], mis tõi [[palverändur]]eid kokku kogu Poolast ja naabermaadest. Pühaku austamine oli seotud juba siis Poola kuningriigi ühendamisega pärast regionaalse killustatuse aegu. Sel põhjusel sai uueks tavaks kroonida Poola valitsejaid Waweli katedraalis varasema [[Gniezno katedraal|Gniezno peakatedraal]]i asemel. 1320. aastal krooniti [[Władysław I Łokietek]] esimese kuningana Krakówi katedraalis, Poola taastatud monarhia kaitsepühaku [[reliikvia]]te lähedal ja see traditsioon jätkus edasiste sajandite jooksul.<ref>[http://www.katedra-wawelska.pl/en/historia-katedry/zarys-dziejow-katedry/ Brief History of Wawel Cathedral. - katedra-wawelska.pl]</ref>
Sellest romaani kirikust on tänapäevani osa säilinud, eelkõige läänepoolne Püha Leonardi krüpt ja lõunapoolse torni alumine osa. Krüpt on mõõtudes 10 x 15 meetrit, ruumi lõpetab 8-meetrise diameetriga poolümar apsiid. Kaheksa kuupkapiteelidega sambapaari jagab ruumi kolmeks lööviks, kusjuures läänepoolseim sambarpaar on veidi jämedam - see võis toetada lääneapsiidi altarit korruskõrgemal. Kahel pool krüpti on kaks kahevõlvikulist eeskoda, mis asuvad külglöövide pikendustel ja kust on pääs külglöövidesse korrus kõrgemal. Kõrgendatud põrandaga idakoori all oli samuti krüpt, kolmelööviline ja kahe sambapaariga, kuhu viis trepp põhjakülglöövist. Arhitektuuriliselt sarnaneb see ruumilahendus Reinimaa keiserlike ehitiste arhitektuuriga.<ref>[https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/poland/krakow-cathedral/ KRAKÓW – CATHEDRAL OF ST STANISLAUS AND WENCESLAUS. - Ancient and medieval architecture. - medievalheritage.eu]</ref>
=== Gooti basiilika ===
Romaani kirikut, mis oli 1305. aastal tulekahjus kannatada saanud, ei peetud piiskopkonna kirikuks piisavalt suursuguseks ja piiskop [[Jan Muskata]] hakkas taotlema uue kiriku ehitust. Tema projekt ei teostunud lõpuni ja valmis jõuti ehitada ainult hulknurkse gooti [[kooriruum]]i alusmüürid. Tänapäeval tuntud kujule ehitati katedraal järk-järgult: 1320.–1346. aastatel kooriruum koos [[Kooriümbriskäik|kooriümbriskäiguga]], 1346.–1364. aastatel külglöövid ja pikihoone. Gooti katedraal oli ehitatud tellistest, ruumilt kolmelööviline [[transept]]iga ja täisnurkse kooriruumi ning algselt külglöövidega ühekõrguse kooriümbriskäiguga [[basiilika]]. Kirik pühitseti 28. märtsil 1364.<ref>[http://www.katedra-wawelska.pl/en/historia-katedry/zarys-dziejow-katedry/ Brief History of Wawel Cathedral. - katedra-wawelska.pl]</ref>
Romaani kiriku kaks läänetorni ehitati 14. ja 15. sajandi vahetusel ümber, jättes alles nende allkorruse (lõunatornist on säilinud 12 meetri kõrgune osa). 15. sajandil ehitati katedraalile kolmas torn kaitsetornist, mis oli algselt Waweli kindlustuste osa. Torn nimetati Sigismundi torniks, 16. sajandil ehitati see kõrgemaks ja võeti kasutusele kellatornina. Viimane keskajast pärit lisandus katedraali juures oli varakamber pühakoja põhjaküljel, mida alustati 1480, ühelööviline rikkaliku raiddekooriga ehitis.<ref>[https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/poland/krakow-cathedral/ KRAKÓW – CATHEDRAL OF ST STANISLAUS AND WENCESLAUS. - Ancient and medieval architecture. - medievalheritage.eu]</ref>
=== Kabelid ja juurdeehitised ===
| |||