Redaktsioon: 4. mai 2021, kell 16:05 redigeeri Astromaailm (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6515 muudatust P →‎Ajalugu Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. mai 2021, kell 16:09 redigeeri eemalda Astromaailm (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6515 muudatust P →‎Preisi kuningriigi laienemine Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
47. rida: [[Pilt:Brandenburg_1600.png\|pisi\|Brandenburg-Preisimaa aastal 1688 (tumepunane: Brandenburg aastal 1600)]] {{vaata\|Brandenburg-Preisimaa}} Brandenburg-Preisimaa (sks Brandenburg-Preußen) on [[Historiograafia\|historiograafiline]] nimetus [[Brandenburgi mark\|Brandenburgi]] [[Hohenzollernid\|Hohenzollernite]] [[varauusaeg]]sele valdusele aastatel 1618–1701. Hohenzollernite peaharu, mis valitses [[Brandenburgi mark]]i, sõlmis abielu [[Preisimaa hertsogkond]]a valitseva haruga. jaTa kindlustas sellega troonijärgluse pärast Preisi haru meesliini hääbumist aastal 1618. Järgnevate abielude sõlmimise teine tagajärg oli väikeste [[Rein]]i vürstkondade [[Kleve hertsogkond\|Kleve]], [[Marki krahvkond\|Marki]] ja [[Ravensbergi krahvkond\|Ravensbergi]] liidendamine 1614 pärast [[Xanteni rahu]] ~~aastal 1614~~ [[Hohenzollernid\|Hohenzollernite]] [[varauusaeg]]sele valdustega. [[Vestfaali rahu]] järgi, mis lõpetas aastal 1648 [[Kolmekümneaastane sõda\|kolmekümneaastase sõja]], sai Brandenburg [[Mindeni piiskopkond\|Mindeni]] ja [[Halberstadti vürstkond\|Halberstadti]], samuti pärimisõiguse [[Pommeri provints (1653–1815)\|Taga-Pommeris]] ([[Stettini leping (1653)\|liidendati aastal 1653]]) ja [[Magdeburgi hertsogkond\|Magdeburgi hertsogkonnas]] (liidendati aastal 1680). [[Brombergi leping]]uga (1657), mis sõlmiti [[Teine Põhjasõda\|teise põhjasõja]] ajal, vabanesid kuurvürstid [[Krakówi rahu\|Poola läänisõltuvusest]] Preisimaa hertsogkonnas. ~~ning~~Samuti omandasid nad [[Lauenburgi ja Bütowi maad\|Lauenburgi ja Bütow' maad]] ja [[Draheim]]i. [[Saint-Germaini rahu (1679)]] laiendas [[Pommeri provints (1653–1815)\|Brandenburgi Pommerit]] [[Odra]] alamjooksuni. ==Preisi kuningriik== 67. rida: ===Preisi kuningriigi laienemine=== [[1763]]. aastal, kui suri [[Poola kuningas]] [[August III]], seadsid Venemaa ja Preisimaa üheskoos [[1764]]. aastal Poola troonile endale sobiva kuninga [[August IV]]. [[1772]]. aastal kirjutati Peterburis alla [[konventsioon]], millega Venemaa, Austria ja Preisimaa deklareerisid, et on otsustanud Poolas "rahu ja korra taastada". Kompenseerimaks nende sellesuunalisi pingutusi, olevat neil "ajalooline õigus" teatavaile Poola aladele. Poola kaotas 29% oma territooriumist. Venemaale anti Läti idaosa ([[Latgale]]) ja sellega külgneva [[Valgevene]] alad ([[Polotsk]] ja [[Vitebsk]]). Austria sai [[Galiitsia]], mis läks Vene võimu alla alles [[1939]], Preisimaa aga Poola lääne- ja põhjapoolsed alad ([[Lääne-Preisimaa]]), mis [[1824]]. aastal liideti lõplikult Preisimaaga. {{vaata\|Poola ~~esimena~~esimene jagamine}}, ''[[Poola jagamised]]'' ===Preisi kuningriik Napoleoni sõdade ajajärgul===

Preisimaa: erinevus redaktsioonide vahel