Aseskeem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
 
1. rida:
'''Aseskeem''' on [[elektrotehnika]]s lihtsatest elementidest koosnev [[skeem]], mis näitlikult esitab tegelikus [[seadis]]es (näiteks [[takisti]]s, [[diood]]is) või seadmes (näiteks [[trafo]]s, [[võimendi]]s) toimuvaid protsesse ja neid määravaid parameetreid.<ref name="TL"> Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981</ref>
'''Aseskeem''' ehk '''ekvivalentskeem''' on elektriliste ja [[Elektroonsed komponendid|elektroonsete komponentide]] puhul kasutatav [[skeem]], mida kasutatakse skeemitehnilise projekteerimise ja elektriliste omaduste analüüsi juures, milles on põhilisele komponendile lisaks sisse viidud mitmesuguste füüsikaliste nähtuste toimet arvesse võtvad täiendavad elemendid.
 
[[Pilt:Schemat rezystora.PNG|pisi|200px|Takisti aseskeem: ''R'' takistus, ''C'' rööpmahtuvus, ''L'' jadainduktiivsus]]
Tüüpilisteks aseskeemi näideteks on [[induktiivpool]]i ja [[kondensaator]]i aseskeemid.
[[Pilt:Equivalent circuit of photodiode.svg|pisi|200px|[[Fotodiood]]i aseskeem]]
 
Aseskeemi saamiseks asendatakse lähteskeemi elemendid neid iseloomustate suurustega, nagu [[takistus]] (või [[elektrijuhtivus (suurus) |juhtivus]]), [[mahtuvus]], [[induktiivsus]], [[püsivooluallikas |vooluallikas]] või [[püsipingeallikas |pingeallikas]]. Nii saadakse seadme sisemiste parameetrite ja nendevaheliste seoste mudel. Aseskeemi elementide valikul arvestatakse uuritavate nähtuste iseloomu ja tulemuste vajalikku täpsust.
Induktiivpooli puhul lisandub lihtsaimas aseskeemis induktiivsusele L temaga järjestikku jääv pooli aktiivtakistus r. Kõrgemate sageduste jaoks lisandub täiendava komponendina pooli konstruktiivset mahtuvust arvestav paralleelne mahtuvus C<sub>p</sub>.
 
Aseskeeme kasutatakse elektri- ja elektroonikaseadmetes toimuvate protsesside analüüsimise ja arvutuse lihtsustamise eesmärgil.<ref name="TL"/>
Kondensaatorite puhul lisandub aseskeemi täiendava komponendina dieletrilist kadu arvestav paralleeltakistus R<sub>p</sub>. Mõnel juhul tuleb arvesse hoopis läbi dielektriku toimuvat leket arvestav paralleelne lekketakistus.
 
Tüüpilisteks aseskeemi näideteks on [[takisti]], [[induktiivpool]]i ja [[kondensaator]]i aseskeemid.
Keerukamad on aktiivsete analoogelementide aseskeemid ([[transistor]] lineaarses režiimis, [[operatsioonvõimendi]] lineaarses režiimis).
 
Induktiivpooli puhul lisandub lihtsaimas aseskeemis induktiivsusele ''L'' temaga järjestikkujärjestikune jääv poolipoolitraadi aktiivtakistus r''R''. Kõrgemate sageduste jaokskorral lisandubon täiendavavaja komponendinalisada pooli konstruktiivset mahtuvust arvestav paralleelne mahtuvus ''C''<sub>p</sub>.
Väga keerukad on bioloogiliste objektide aseskeemid (vt. [[elektriline bioimpedants]]).
 
Kondensaatorite puhul lisandub aseskeemi täiendava komponendina dieletrilist kadu[[dielektrikuskadu]] arvestav paralleeltakistusrööptakistus ''R''<sub>p</sub>. Mõnel juhul tuleb arvesse hoopis läbilisada dielektriku toimuvat leket arvestav paralleelne lekketakistus.
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Elektrotehnika]]