Koroonapandeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
55. rida:
30. augustil 2020 jõudis maailmas tuvastatud nakatunute arv üle 25 miljoni. Samal ajal oli COVID-19 nõudnud üle 840 tuhande inimese elu.<ref>[https://www.err.ee/1129121/koroonasse-nakatunute-arv-maailmas-uletas-25-miljoni-piiri "Koroonasse nakatunute arv maailmas ületas 25 miljoni piiri"] ERR, 30. august 2020</ref> Ametlikult kinnitatud nakkusjuhtumite arv ületas poolesaja miljoni piiri 8. novembril, haiguse läbi oli surnud enam kui 1,25 miljonit inimest.<ref name="Reuters_50milj" />
 
Kinnitatud surmajuhtumite arv maailmas ületas 3 miljoni piiri laupäeval, 17. aprillil 2021,<ref name="_3mlj" /> nakatunute arv oli lähenemas 140 miljonile.
 
[[Koroonapandeemia Eestis|Eestis on koroonapandeemia]] käigus seisuga 4. aprill 2021 nakatunud 109 399 ja surnud 941 koroonat põdenud inimest.
79. rida:
2020. aasta 27. märtsi seisuga ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]s (85&nbsp;498) haigusjuhtumite arvu Hiinas (81&nbsp;340), Itaalia oli haigusjuhtumite arvult (80&nbsp;539) maailmas kolmandal kohal, surmajuhtumite arvult haigusjuhtumite kohta (8215 ehk 10,2%) aga esimesel kohal.<ref name="bno1" />
 
Märtsi viimase päeva lõunaks ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv 800 tuhande piiri, surmajuhtumite arv<!--38 831--> oli lähenemas 40 tuhandele.<ref name="bno1" /> Aprilli esimese päeva õhtuks oli ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv ületanud 900 tuhande piiri, surmajuhtumite arv<!--38 831--> 45 tuhande piiri.<ref name="bno1" /> 2. aprilli õhtuks oli ametlikult kinnitatud haigusjuhtumeid 1&nbsp;000&nbsp;000, haigusessehaigusse oli surnud 51&nbsp;142 inimest, haigusest oli taastunud üle 200 tuhande inimese.<ref name="bno1" /> 7. aprilli õhtupoolikuks oli ametlikult kinnitatud aktiivsete haigusjuhtumite arv (1&nbsp;008&nbsp;748) ületanud miljoni piiri.<ref name="bno1" /> 15. aprilli hommikuks ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv kahe miljoni piiri, haiguse läbi hukkunuid oli enam kui 130 tuhat.<ref name="bno1" />
 
27. märtsil teatas viirusega nakatumisest esimene suurriikide liidritest, [[Suurbritannia peaminister]] [[Boris Johnson]].<ref name="Johnson" /> Johnson pidi koroonahaigega kokkupuute tõttu teist korda eneseisolatsiooni jääma 16. novembril.<ref name="Johnson2" /> 8. juulil teatas [[koroonaviirus]]ega nakatumisest [[Brasiilia president]] [[Jair Bolsonaro|Bolsonaro]].<ref name="Bolsonaro" /> 2. oktoobril teatas viirusega nakatumisest [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Donald Trump|Trump]],<ref name="Trump" /> kes toimetati sama päeval haiglasse.<ref name="CNN_3-10" /><ref name="AP_Trump" />
103. rida:
Eestis tuvastati esimene haigusjuhtum Tallinnas 2020. aasta 27. veebruari varahommikul (avastati küll 26. veebruari õhtul; nakatunu tuli samal päeval bussiga Riiast Eestisse).<ref name="bno1" /><ref name="ERR1" /> Teine haigusjuhtum tuvastati 3. märtsil Tartus ja kolmas 4. märtsil Tallinnas; nakatunud saabusid 29. veebruari lennuga Bergamost Riiga, haigestunud liikusid lennujaamast Eestisse isiklike sõiduvahenditega.<ref name="ERR2" /><ref name="ERR3" /> Kaitsemeetmete väljatöötamiseks moodustati 27. veebruaril töörühm sotsiaalminister [[Tanel Kiik|Tanel Kiige]] juhtimisel. 12. märtsil kuulutati välja eriolukord, mille raames võetud meetmeid aja jooksul karmistati.<ref name="Eriolukord" />
 
Esimene koroonaviirushaigusessekoroonasse nakatunu suri Eestis 2020. aasta 25. märtsil – 83-aastane Hiiumaalt pärit naine, kes hospitaliseeriti Lääne-Tallinna keskhaiglasse 20. märtsil.
 
[[Terviseamet]]i kinnitusel oli 2021. aasta 9. aprilliks haiguse läbi surnud 1006 inimest.<ref name="o1006" />