Õhulõhe: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
36. rida:
Taimede veekadu toimub peamiselt õhulõhede kaudu. Kuigi epidermi rakud moodustavad lehe pindalast palju suurema osa kui õhulõhed, on transpiratsioon epidermist minimaalne. Selle tagab epidermi välist pinda kattev [[kutiikula]], mis piirab vee aurumist väga suurel määral.<ref name="Plant" />
[[File:Stoma Opening Closing.svg|pisi|Õhulõhe avanemine ja sulgumine.
1
CO₂ on fotosünteesi peamiseks lähteaineks ja siseneb taime lehtedesse õhulõhede kaudu. Kuna lehtedes on [[rakuvaheruum]]id küllastatud veeauruga, toimub läbi õhulõhede ka transpiratsioon
===Õhulõhede avanemise ööpäevane tsükkel===
44. rida:
Väga kuival päeval sulgevad taimed veekao tõttu õhulõhed juba enne keskpäeva. Suure kuumuse ja kuiva puhul avatakse õhulõhed vaid hommikul lühikeseks ajaks.
Õhulõhede avanemise ööpäevane tsükkel võib
===Avatuse regulatsioon===
52. rida:
Õhulõhede avatuse aste sõltub tihti CO₂ sisaldusest sulgrakkudes. Valges on CO₂ sisaldus fotosünteesi tõttu lehe rakuvaheruumides väiksem, mis põhjustab CO₂ sisalduse vähenemise ka sulgrakkudes ning õhulõhed avanevad. CO₂ siseneb lehte ja fotosüntees saab jätkuda. Pimedas aga suureneb rakuhingamise tagajärjel CO₂ sisaldus oluliselt, mistõttu õhulõhed sulguvad.
Õhulõhed võivad otseselt reageerida ka [[valgus]]ele ja [[temperatuur]]ile. Samuti sulguvad õhulõhed tihti osaliselt, kui atmosfääri [[suhteline õhuniiskus]] väheneb liigselt. Lisaks võivad õhulõhede reaktsiooni mõjutada
Õhulõhede sulgumist põhjustavate tegurite kohta on vähem teada. On võimalik, et seda põhjustab sulgrakkude [[rakumembraan]]ides paiknevate [[kaltsium|Ca]]²⁺-kanalite avanemine, mistõttu liigub Ca²⁺ [[tsütosool]]i ja membraan depolariseerub. [[Depolarisatsioon]] ja Ca²⁺ kontsentratsiooni tõus sulgrakkudes põhjustab ilmselt [[anioonkanalid|anioonkanalite]] avanemise, mis laseb [[kloor|Cl]]⁻ ja võib-olla ka [[malaat|malaadil]] liikuda plasmamembraani välisküljele. See süvendab omakorda membraani depolariseerumist, mille tagajärjel avanevad K⁺-kanalid ning toimub K⁺ [[passiivne transport]] sulgrakkudest välja. Osmootse rõhu langemise tõttu voolab vesi sulgrakkudest välja, hüdrostaatiline rõhk langeb ja õhulõhe sulgub.<ref name="Plant" />
58. rida:
===Õhulõhede juhtivus===
[[Pilt:Abaxial side.tif|pisi|[[Skaneeriv elektronmikroskoop|Skaneeriva elektronmikroskoobi]] pilt [[arukask|arukase]] (''Betula pendula'') lehe alumisest ehk abaksiaalsest poolest, kus on näha kutiikulaga kaetud alumine epidermis koos õhulõhedega]]
Õhulõhede juhtivus kirjeldab kas CO₂ sisenemise hulka lehte (juhtivus CO₂-le) või veeauru väljumise hulka lehest (juhtivus veeaurule). Enamasti on see väljendatud mmol m⁻² s⁻¹. Õhulõhede juhtivust CO₂-le ja veeaurule mõõdetakse üldiselt [[
==Õhureostuse mõju==
| |||