Õhulõhe: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
36. rida:
Taimede veekadu toimub peamiselt õhulõhede kaudu. Kuigi epidermi rakud moodustavad lehe pindalast palju suurema osa kui õhulõhed, on transpiratsioon epidermist minimaalne. Selle tagab epidermi välist pinda kattev [[kutiikula]], mis piirab vee aurumist väga suurel määral.<ref name="Plant" />
[[File:Stoma Opening Closing.svg|pisi|Õhulõhe avanemine ja sulgumine.
1-epidermi rakk, 2-sulgrakk, 3-õhupilu, 4-K⁺ ioonid, 5-vesi, 6-[[vakuool]]]]
 
CO₂ on fotosünteesi peamiseks lähteaineks ja siseneb taime lehtedesse õhulõhede kaudu. Kuna lehtedes on [[rakuvaheruum]]id küllastatud veeauruga, toimub läbi õhulõhede ka transpiratsioon - CO₂ sisenemisel lehte läbi õhulõhede toimub paralleelselt läbi õhulõhede veemolekulide vastassuunaline liikumine lehtedest väliskeskkonda. Kuna vesi on peamine [[lahusti]], milles toimuvad erinevad [[biokeemiline reaktsioon|biokeemilised reaktsioonid]] ja taime kasvuga seotud protsessid, ei saa taimed endale suurt veekadu lubada. Taimedel on [[evolutsioon|evolutsiooni]] käigus kujunenud välja erinevad [[kohastumus]]ed, et võimalikult väikeste veekadudega fotosünteesi läbi viia.<ref name="Stomata" />
 
===Õhulõhede avanemise ööpäevane tsükkel===
44. rida:
Väga kuival päeval sulgevad taimed veekao tõttu õhulõhed juba enne keskpäeva. Suure kuumuse ja kuiva puhul avatakse õhulõhed vaid hommikul lühikeseks ajaks.
 
Õhulõhede avanemise ööpäevane tsükkel võib taimeliikideltaimeliigiti olla väga erinev. Näiteks on [[kapsas|kapsal]] (''Brassica oleracea''), [[harilik kartul|harilikul kartulil]] (''Solanum tuberosum'') ja [[söödapeet|söödapeedil]] (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''rapacea'') vee külluse korral õhulõhed ööpäevaringselt avatud. Amfistomaatiliste lehtede pealmised õhulõhed sulguvad alati alumistest hiljem ja lühemaks ajaks.<ref name="Taim" />
 
===Avatuse regulatsioon===
52. rida:
 
Õhulõhede avatuse aste sõltub tihti CO₂ sisaldusest sulgrakkudes. Valges on CO₂ sisaldus fotosünteesi tõttu lehe rakuvaheruumides väiksem, mis põhjustab CO₂ sisalduse vähenemise ka sulgrakkudes ning õhulõhed avanevad. CO₂ siseneb lehte ja fotosüntees saab jätkuda. Pimedas aga suureneb rakuhingamise tagajärjel CO₂ sisaldus oluliselt, mistõttu õhulõhed sulguvad.
Õhulõhed võivad otseselt reageerida ka [[valgus]]ele ja [[temperatuur]]ile. Samuti sulguvad õhulõhed tihti osaliselt, kui atmosfääri [[suhteline õhuniiskus]] väheneb liigselt. Lisaks võivad õhulõhede reaktsiooni mõjutada erinevadteatud [[hormoon]]id, ntnäiteks [[abstsiishape]] (ABA – ''abscisic acid''), mille suurenenud kontsentratsioon valgustatud ja veepuuduses lehtedes viib õhulõhede sulgumiseni.
 
Õhulõhede sulgumist põhjustavate tegurite kohta on vähem teada. On võimalik, et seda põhjustab sulgrakkude [[rakumembraan]]ides paiknevate [[kaltsium|Ca]]²⁺-kanalite avanemine, mistõttu liigub Ca²⁺ [[tsütosool]]i ja membraan depolariseerub. [[Depolarisatsioon]] ja Ca²⁺ kontsentratsiooni tõus sulgrakkudes põhjustab ilmselt [[anioonkanalid|anioonkanalite]] avanemise, mis laseb [[kloor|Cl]]⁻ ja võib-olla ka [[malaat|malaadil]] liikuda plasmamembraani välisküljele. See süvendab omakorda membraani depolariseerumist, mille tagajärjel avanevad K⁺-kanalid ning toimub K⁺ [[passiivne transport]] sulgrakkudest välja. Osmootse rõhu langemise tõttu voolab vesi sulgrakkudest välja, hüdrostaatiline rõhk langeb ja õhulõhe sulgub.<ref name="Plant" />
58. rida:
===Õhulõhede juhtivus===
[[Pilt:Abaxial side.tif|pisi|[[Skaneeriv elektronmikroskoop|Skaneeriva elektronmikroskoobi]] pilt [[arukask|arukase]] (''Betula pendula'') lehe alumisest ehk abaksiaalsest poolest, kus on näha kutiikulaga kaetud alumine epidermis koos õhulõhedega]]
Õhulõhede juhtivus kirjeldab kas CO₂ sisenemise hulka lehte (juhtivus CO₂-le) või veeauru väljumise hulka lehest (juhtivus veeaurule). Enamasti on see väljendatud mmol m⁻² s⁻¹. Õhulõhede juhtivust CO₂-le ja veeaurule mõõdetakse üldiselt [[infrapuna-gaasianalüsaatorInfrapunagaasianalüsaator|infrapunagaasianalüsaatoriga]]iga (IRGA – ''infrared gas analyzer''). Aparaadi õhukamber kinnitatakse taime lehe külge ning andurid mõõdavad CO₂ ja veeauru sisenemist ja väljumist kambris. Lehega on kambris kokkupuutes ka [[termopaar]], mis mõõdab lehe ja kambrist väljuva õhu temperatuuri.<ref name="Stomata" /> Õhulõhede juhtivust veeaurule saab mõõta ka [[Poromeeter|poromeetriga]].
 
==Õhureostuse mõju==