Vikipeedia

William Blake: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Vikinda|kuu=aprill|aasta=2021}}
{{Kunstnik
| Taustavärv = #EEDD82
20. rida ⟶ 21. rida:
| Auhinnad =
}}
'''William Blake''' ([[28. november]] [[1757]] [[London]] – [[12. august]] [[1827]]) oli kunstniku ja kirjanikuna inglise [[romantism]]i üks olulisemaid esindajaid, kes tegeles nii kujutava kunsti kui ka kirjutamisega. Tema müstilised ettekuulutusraamatud ja luule põhinevad suuresti keerulisel ja kõikehõlmaval kunstnikumütoloogial ja [[Piibel|Piiblil]].

Kaasaegsed pidasid Blake'i ekstsentrikuks ja hullumeelseks ning ta jäi eraklikuks isegi olemuselt sarnaste ideaalidega romantikute hulgas. Blake oli fanaatilisusesse kalduv müstik ja radikaalsete vaadetega individualist.
 
== Isiklik elu ja mõjutajad ==
30. rida ⟶ 33. rida:
10-aastaselt (1767) astus William Blake Henry Parsi joonistamiskooli, kus avastas peagi luuleande. Viis aastat hiljem sai temast graveerija James Basire õpipoiss. Noor Blake veetis suure osa ajast Westminster Abbey ning teiste Londoni kirikute juures skulptuure, haudu ja monumente joonistades – [[gooti stiil|gootika]] mõjutused on tema loomingus tunda. Õpipoisi lepingu aegumise järel asus ta õppima [[Kuninglik Kunstiakadeemia|Kuninglikku Kunstiakadeemiasse]], kus sõbrustas kunstnike [[James Barry]] (1741–1806), [[John Hamilton Mortimer]]i (1740–1779), [[Thomas Stothard]]i (1755–1834), kunstnikust kirjaniku [[Henry Fusel]]i (1741–1825) ja skulptor [[John Flaxman]]iga (1755–1826). Neil oli mõju üksteise loomingule ja ka ühised poliitilised vaated. Hiljem aitavad põgusa akadeemia kogemuse ajal saadud sõbrad rahamuredes Blake'i.<ref name="ReferenceA">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Phaidon encyclopedia of art and artists|aasta=1978|koht=Oxford|kirjastus=Phaidon|lehekülg=}}</ref> Blake põlgas tollase Kuningliku Akadeemia president [[Joshua Reynolds]]i (1723–1792) silmakirjalikkust, Blake'i suhtumine haridussüsteemidesse oli avalikult vaenulik, pidades olulisemaks isiklikku inspiratsiooni ja loomegeeniust. Sellele vaatamata osales ta alates 1783. aastast mõnikord Akadeemia näitustel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hugh Brigstocke|pealkiri=The Oxford Companion to Western Art|aasta=2001|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=}}</ref>
 
1782 abiellus William Blake Catherine Boucheriga ja kaks aastat hiljem avas ta Broad Streetil väikese trükikoja. Tema koostööpartner oli James Parker, kellega sõbrunesid Basire juures. 1787. aastal suri tema armastatud vend Robert, mis mõjus Blake'i keerulisele psüühikale väga tugevalt. Lisaks müstitsismi süvenemisele rääkis Blake, kuidas surnud vend teda unenägudes külastab, vend olevat talle õpetanud erilist trükkimistehnikat, mida William kasutas näiteks trükkides "Süütuse laule".<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.poets.org/poetsorg/poet/william-blake|Pealkiri=Poets|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=01.05.2018}}</ref> Ta hakkas läbi käima äsja tekkinud Swedenborgi Uue Kirikuga, elas kaasa [[Bastille]]’ langemisele Pariisis ja tundis sümpaatiat radikaalsete vabariiklaste vastu. 1794. aastal vähenes tema aktiivne huvi poliitika vastu. 1800. aastal kolis Blake Felphami Sussexis, et täita oma patrooni, poeet [[William Hayley]] (1745–1820) illustratsioonide tellimus teosele "Cowperi elu". Felphamis kirjutas Blake "Neli Zoad", mida kasutas suuresti hiljem illustreeritud eepilises poeemis "Milton" ja suurejoonelises prohvetlikus raamatus "Jeruusalemm". 1803. aastal kolis ta tagasi Londonisse, kus seisis silmitsi pidevate ebaõnnestumiste ja majanduslike raskustega. Näiteks kritiseeriti tema illustratsioone Robert Blairi (1699–1746) värsspoeemile "Haud" ja 1809. aasta isikunäitus Sohos ei pälvinud mingit tähelepanu. Blake sai tellimusi enda ainsalt patroonilt Thomas Buttsilt, kellele ta maalis esimesed temperamaalid ja üle saja akvarellmaali "Miltoni" ja Piibli ainetel. Neil aastail valmisid sellised olulised teosed nagu "Jeruusalemm" (1804–1818) ja Hiiobi raamatu illustratsioonid (1818–1820). Elu viimased kolm aastat pühendas ta [[Dante Alighieri|Dante]] "[[Jumalik komöödia|Jumaliku komöödia]]" (1824–1827) illustreerimisele, mis jäi lõpetamata.<ref name="ReferenceA"/>
 
== Looming ==
105. rida ⟶ 108. rida:
 
===Luule===
* Armastuse aed / Tlk. Märt Väljataga // Vikerkaar, 2004, nr. 7-8, lk. 10-11; http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU7/Blake_Valjataga.htm
* Avalaul / Tlk. Ain Kaalep // Nõukogude Naine, 1957, nr. 11, lk. 21.
* Eks pilgake, Voltaire, Rousseau / Tlk. Märt Väljataga // Vikerkaar, 1999, nr. 11/12, lk. 1; http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU7/Blake_Valjataga.htm
* Et maised varad on ehk Kuradi / Tlk. Rein Sepp // Lääne-Euroopa XIV-XVII sajandi luulet, Trt, 1966, lk. 22.
* Haige roos / Tlk. Ingvar Luhaäär //Maa terveni nüüd Danae tähtedele: Inglise lembelüürikat, Tallinn, 1996, lk. 37 ; Armastus on metsik roos meis : maailma rahvaste armastusluulet, Tallinn, 2007, lk. 152
* Haige roos / Tlk. Märt Väljataga // Vikerkaar, 2004, nr. 7-8, lk. 10; http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU7/Blake_Valjataga.htm
* Korstnapühkija / Tlk. Rein Sepp // Noorus, 1958, nr. 6, lk. 31; Lääne-Euroopa XIV-XVII sajandi luulet .- Trt, 1966, lk. 20-21
* Korstnapühkija / Tlk. Märt Väljataga // Vikerkaar, 2004, nr. 7-8, lk. 5-6; http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU7/Blake_Valjataga.htm
* Korstnapühkija / Tlk. Märt Väljataga // Vikerkaar, 2004, nr. 7-8, lk. 9-10; http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU7/Blake_Valjataga.htm
118. rida ⟶ 121. rida:
* Lafayette / Tlk. Rein Sepp // Noorte Hääl, 1957, 28 nov.
* London / Tlk. Leo Metsar // Edasi, 1957, 1. dets.
* London / Tlk. Märt Väljataga // Vikerkaar, 2004, nr. 7-8, lk. 11; http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU7/Blake_Valjataga.htm
* Me linn ja maa on tootnud palju vanemaid / Tlk. Rein Sepp // Looming, 1957, nr. 12, lk. 1867; Lääne-Euroopa XIV-XVII sajandi luulet, Trt, 1966, lk. 19.
* Merlini ettekuulutus / Tlk. Rein Sepp // Lääne-Euroopa XIV-XVII sajandi luulet, Trt, 1966, lk. 21.
* Naerev laul / Tlk. Rein Sepp // Looming, 1957, nr. 12, lk. 1867-1868; Lääne-Euroopa XIV-XVII sajandi luulet, Trt, 1966, lk. 19.
* Päevalill / Tlk. Märt Väljataga // Vikerkaar, 1994, nr. 8, lk. 1; http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU7/Blake_Valjataga.htm
* Saviklomp ja kivike / Tlk. Märt Väljataga // Vikerkaar, 2004, nr. 7-8, lk. 8; http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU7/Blake_Valjataga.htm
* Sügisele / Tlk. Märt Väljataga // http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU7/Blake_Valjataga.htm
129. rida ⟶ 132. rida:
* Taevatõusmispüha / Tlk. Märt Väljataga // Vikerkaar, 2004, nr. 7-8, lk. 9; http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU7/Blake_Valjataga.htm
* Tiiger / Tlk. Rein Sepp // Looming, 1957, nr.12, lk. 1868-1869; Lääne-Euroopa XIV-XVII sajandi luulet, Trt, 1966, lk. 20; Vikerkaar, 1997, nr. 6, lk. 52.
* Tiiger / Tlk. Ilmar Laaban // Teataja, 1958, 25. jaan., nr.2, lk. 4; Laaban, I. Oma luulet ja võõrast, Tln., 1990, lk. 196 ; VikarkaarVikerkaar, 1997, nr. 6, lk. 50.
* Tiiger / Tlk. Jüri Talvet // Maailmakirjanduse lugemik, Tln, 1993, lk. 329; Vikerkaar, 1997, nr. 6, lk. 54.
* Tiiger / Tlk. Toivo Pilli // Vikerkaar, 1997, nr. 6, lk. 51.
136. rida ⟶ 139. rida:
* Tiiger / Tlk. Märt Väljataga // Vikerkaar, 1997, nr. 6, lk. 56; http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU7/Blake_Valjataga.htm
* Tiiger / Tlk. Hasso Krull // Sirp, 1997, 15. aug., lk. 11.
* Urizeni põllutöö / Tlk. Rein Sepp // Looming, 1957, nr. 12, lk. 1867; Lääne-Euroopa XIV-XVII sajandi luulet, Trt, 1966, lk. 18.
* Õhtutähele / Tlk. Märt Väljataga // Vikerkaar, 2004, nr. 7-8, lk. 5; http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU7/Blake_Valjataga.htm
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/William_Blake"