|
== Elukäik ja teadustegevus ==
Julius Mark sündis 27. märtsil [[1890]]. a Haljalas. Gümnaasiumihariduse omandas ta Tallinnas venekeelses Aleksandri Gümnaasiumis. Aastatel [[1911]]–[[1912]] õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu]] ja [[1912]]–[[1915]] [[Helsingi Ülikool|Helsingi ülikoolis]] ning osales [[Esimene maailmasõda|I maailmasõjas]] ja [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. [[1918]]. aaastal kaitses ta Helsingis oma magistritöö [[Mordva keeled|mordva keelte]] (eriti ersa keele) alal. [[1919]]. aaastal kutsuti ta [[Tartu Ülikool|Tartu ülikooli]] [[Soome-ugri keeled|soome-ugri]] ja [[Samojeedi keeled|samojeedi keelte]] professori kohusetäitjaks. [[1923]]. aaastal kaitses J. Mark (olles [[Lauri Kettunen|Lauri Kettuse]] õpilane) Helsingis [[Doktoriväitekiri|doktoriväitekirja]] „Die Possessivsuffixe in den ostseefinnischen Sprachen“ (ilmus 1925), mis käsitles [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] omastusliiteid.<ref name="Soosaar" />.
Pärast doktoritöö kaitsmist nimetati J. Mark Tartu Ülikooli korraliseks professoriks [[Uurali keeled|uurali keeleteaduse]] alal.<ref name="Soosaar" /> Sel kohal töötas ta kuni [[1944]]. aastani. Ta uuris ja õpetas üliõpilastele mitmeid keeli, eriti lapi keelt ja mordva keeli, hiljem ka [[komi]] ja [[Udmurdi keel|udmurdi keelt]], [[Ungari keel|ungari keele]] olemust ja ajalugu, aga ka [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] suhteid teiste keelkondade keeltega ning [[Keeleteadus|keeleteaduse]] üldprobleeme. J. Mark tegeles ka tõlketööga, näiteks tõlkis [[Ungari keel|ungari keelest]] [[Pál-tänava poisid|Ferenc Molnári "Pál-tänava poisid"]].<ref>Lehtmets, Aino, Oengo'te sugupuu, 1989</ref>
[[1922]]–[[1924]] oli J. Mark [[Emakeele Selts|Akadeemilise Emakeele Seltsi]] [[Eesti Keel|ajakirja Eesti Keel]] [1] esimene peatoimetaja.
J. Mark tegutseslõi aktiivseltkaasa [[Õpetatud Eesti Selts|Õpetatud Eesti SeltsisSeltsi]] töös ja valiti [[1929]]. aaastal seltsi esimeheks (oli sel ametikohal kuni [[1936]]). Tema algatusel võttis Õpetatud Eesti Selts töökeelena kasutusele eesti keele. J. Mark õhutas noori õpetlasi ÕESis esinema ja avaldama seltsi väljaannetes oma töid. Tema enese sulest ilmus ÕESi aastaraamatus ja toimetistes nii keele- kui ka etnograafiaalaseid uurimusi, nagu da-infinitiivi keerulistest vormidest läänemeresoome keeltes, viljakoristamisest ja [[Rehepeks|rehepeksust]] Eestis jms. J. Mark lõi tihedad sidemed ka teiste maade [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] uurijatega.
Ta viibis uurimisreisidel [[Ungari|Ungaris]] ([[1912]], [[1924]]), Soome [[Lapimaa|Lapimaal]] ([[1925]], [[1926]]), Nõukogude Liidu soome-ugri aladel (1929). J. Mark oli valitud Ungari Soome-Ugri Seltsi (1923), Ungari Turaani Seltsi, Budapesti La Fontaine’i Seltsi (1930), [[Ungari Teaduste Akadeemia]] (1933), Ungari Keeleteadusliku Seltsi (1937) ja Soome [[Kalevala Selts|Kalevala Seltsi]] (1937) välis- või auliikmeks. 1930. aaastal valiti ta Soome-Ugri Uurimise Komitee esimeheks.
Selline ulatuslik uurimistöö ja mitmekülgne teaduslik-organisatoorne tegevus lõid eeldused, et J. Margist sai 1938. aaastal asutatud Eesti eadusteteaduste akadeemia aktiivne liige. Rahvasteliidu Vaimse Koostöö Komisjoni Eesti Rahvusliku Komitee koosseisus võttis ta tegusalt osa juba akadeemia asutamise ettevalmistamisest. Ta tundis suurt muret selle pärast, et ühe esialgse projekti kohaselt olid kodumaised teadused kavandatavas Teaduste Akadeemias mõnevõrra tagaplaanile surutud. J. Mark valiti vastasutatud Eesti TA asepresidendiks. Ta oli ka Eesti TA esimese aastaraamatu toimetaja (ilmus [[1940]]).
J. Margi elukäik pärast sõda kulges edasi paguluses, ta lahkus Eestist [[1944]], viibis esialgu [[Taani|Taanis]], seejärel alates [[1947]]. aaastast Ameerika Ühendriikides, kus ta oli vene keele õppejõud [[Harvardi ülikool|Harvardi ülikoolis]] ja [[1951]]. a alatesaastast soome keele õppejõud [[Georgetowni Ülikool|Georgetowni ülikoolis]] Washingtonis.<ref name="Soosaar" /> Tema rikkalikud keele- ja etnograafilise ainestiku kogud jäid Eestisse.
J. Mark suri [[2. märts|2. märtsil]] [[1959]] [[Washington|Washingtonis]].
== Teoseid ==
* ''Ungari kirjanduse ülevaade.'' Tartu, 1914.
* ''Mõned jooned tšeremisside, votjakite, sürjanite ja mordvalaste käekäigust peale 1917. aastat'' . Tartu, 1925.
* ''Etymologische Beiträge''. Helsinki, 1927.
* ''Lapi pulmakommetest''. Tartu, 1929.
* ''Soome-ugri rahvaste kaubandusest''. Tartu, 1936.
== Isiklikku ==
| 