Redaktsioon: 27. jaanuar 2021, kell 11:08 redigeeri 91.129.105.88 (arutelu) Ma muutsin andmeid muna kohta Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. aprill 2021, kell 15:42 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
9. rida: Roomajate munad, linnumunad ja ühetoonilised munad munetakse veest välja ning neid ümbritseb kas painduv või paindumatu kaitsekest. Maal või pesades munetud mune hoitakse embrüo kasvu ajal tavaliselt soojas ja soodsas temperatuurivahemikus. Kui embrüo on piisavalt arenenud, koorub see, st puruneb munakoorest. Mõnel embrüol on ajutine munahammas, mida nad kasutavad munakoore või katte lõhenemiseks, pipetamiseks või purustamiseks. Suurim registreeritud muna on vaalhailt ja oli 30 cm × 14 cm × 9 cm (11,8 ~~tolli~~ × 5,5 ~~tolli~~ × 3,5 tolli) suurune. [1] Vaalakhai munad kooruvad tavaliselt ema sees. 1,5 kg (3,3 naela) ja kuni 17,8 cm × 14 cm (7,0 tolli × 5,5 tolli) juures on jaanalinnumuna kõigi eluslindude suurim muna, [2] ehkki väljasurnud elevandilind ja mõned ~~mitte-linnulised~~mittelinnulised dinosaurused on munenud suuremad munad. Mesilase koolibril on teadaolevalt väikseim linnumuna, mis kaalub pool grammi (umbes 0,02 untsi). Mõned roomajate ja enamiku kalade, kahepaiksete, putukate ja muude selgrootute munetud munad võivad olla veelgi väiksemad. Munasarnaseid reproduktiivseid struktuure teistes kuningriikides nimetatakse "eosteks" või spermatofüütide "seemneteks" või gametofüütide "munarakkudeks". 31. rida: {{Commonscat\|Eggs}} {{Vikitsitaadid}} * Villu Päärt: [http://www.novaator.ee/ET/idee/kuidas_tekib_muna/ "Kuidas tekib muna?"] Novaator, 14. juuli 2010 * Priit Ennet: [https://novaator.err.ee/875984/varvilised-linnumunad-on-dinosauruste-parand "Värvilised linnumunad on dinosauruste pärand"] ERR Novaator, 10. november 2018 [[Kategooria:Zooloogia]]

Muna: erinevus redaktsioonide vahel