Keila-Joa mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida:
12. detsembril [[1869]] läks mõis krahv Alexander von Benckendorffi tütre [[Marie von Benckendorff|Maria]] (1820–1881) ja tema abikaasa, vürst [[Grigori Petrovitš Volkonski (1808–1882)|Grigori Petrovitš Volkonski]] (1808–1882) omandisse. [[1881]]. aastal päris [[fideikomiss]]i nende poeg, vürst [[Pjotr Grigorjevitš Volkonski]].
[[Volkonski]]te kätte jäi mõis kuni [[1919. aasta maareform]]i järgse võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli vürst [[Grigori
===Sundvõõrandamisjärgne saatus===
Pärast sundvõõrandamist kuulus mõisasüda osaliselt [[Eesti Välisministeerium]]ile ja osaliselt vürst [[Grigori Volkonski (1870–1940)|Grigori Petrovitš Volkonski]]le. 1940. aastast alates oli sõjaväe kasutada. Esialgu Nõukogude sõjaväe kasutuses, siis Saksa armee luurekooli valduses, edasi taas Nõukogude Armee käes.
Nüüdisajal on viie [[hektar]]i suurusel kinnistul säilinud lisaks mõisa peahoonele ka väravahoone, tall, karjakastell, külalistemaja koos kabeliga, kelder, aia piirdemüür ja park.<ref name="wJi5k" /> Paljud neist ehitistest on ehitatud ümber või rüüstatud.
| |||