Dispersioon (optika): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
91. rida:
[[Pilt:Vikerkaar.jpg|pisi|Vikerkaar]]
 
Dispersiooni tuntuim näide on päikeselise ilma ja vihma koosmõjul tekkiv [[vikerkaar]]. Valguskiir murdub ([[refraktsioon]]) vihmapiiska sisenedes, [[Peegeldumine|peegeldub]] piisa tagaküljelt ning murdub vihmapiisast väljaväljudes. Juba esimene murdumine lahutab valguse erinevateks komponentideks ([[Spekter|spektriks]]), teine murdumine suurendab seda lahknevust.<ref name="Halliday" /> Vikerkaart on võimalik näha, kui dispergeerivaid vihmapiisku on palju ning kui Päikese, piisa ja vaatleja silma moodustatud nurk on ligikaudu 42 kraadi.<ref name="Kuidas tekib vikerkaar" /> Kuna vihmapiisk on ümmargune, siis muudab valgus suunda keskmiselt 138 kraadi. Vikerkaare keskpunkt asub täpselt Päikese vastaspunktis, seega tekib vikerkaar 180 – 138 = 42 kraadi kaugusel vastaspunktist.<ref name="Suvi on vikerkaarte aeg" />
 
Dispersiooni kohtab kõikides keskkondades (välja arvatud vaakum). Näiteks [[Kalliskivid|vääriskivide]] üks tähtsamaid karakteristikuid on "tuli", mis on kalliskivi omadus valgust spektriks lahutada. "Tuli" sõltub ka kalliskivi lihvitusest ning ka kalliskivi värvist (mis võib vähendada dispersiooni efekti).<ref name="vääriskivid" /><ref name="fiiberopt"/>