Vikerkaar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Paar viidet |
||
4. rida:
'''Vikerkaar''' (Saaremaal ka ''ammukaar''; Saaremaal ja Võru murdes ''vikatkaar'') on [[optikanähtused|optikanähtus]], mis inimesele paistab [[spektrivärvused|spektrivärvustes]] kaarekujulise valgusribana.
Vikerkaare põhjustab [[päikesekiired|päikesekiirte]] eri [[lainepikkus]]tel erinev [[valguse murdumine|murdumine]] ja [[peegeldumine]] ligikaudu [[kera]]kujulistelt [[vihmapiisk]]adelt [[vihmasein]]al või [[vihmapilv]]es, kui päikesevalgus langeb piiskadele [[Vaatleja (teadus)|vaatleja]] selja tagant. [[Atmosfäär]]is iga veepiisk toimides nagu [[prisma]] lahutab valge [[valgus]]e erineva [[lainepikkus]]ega komponentideks ja kui selline spektriks lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, siis ilmubki taevasse vikerkaar.<ref name="Tricker">Tricker, R.A.R. Introduction to Meteorological Optics. Elsevier, Mills & Boon, 1970.</ref><ref name="Kuusk">[[Andres Kuusk]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341630/298800/page/14 Vikerkaar kastepiisas ja taevas] Eesti Loodus 8/1995, lk 220-221.</ref>
Hästi nähtava [[peavikerkaar]]e kõrval on mõnikord näha nõrgemat, ümberpööratud spektriga [[kõrvalvikerkaar]]t. Harva esineb ka kolmekordseid vikerkaari. Kahekordse vikerkaare puhul värvikaarte vahele jäävat tumedat ala nimetatakse [[Aleksandri tume vöö|Aleksandri tumedaks vööks]] [[Alexandros Aphrodisiasest|Aphrodisiase Alexandrose]] järgi, kes seda 200. aasta paiku esimesena kirjeldas.
Mõnikord ei moodustu vikerkaar mitte otseste päikesekiirte, vaid [[kuukiired|kuukiirte]] arvel ([[kuuvikerkaar]]). Eestis esinevad need eelkõige suve lõpus ja sügisel täiskuuöödel merel või selle lähedal.<ref name="Kamenik">[[Jüri Kamenik]], [http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus08_2014.pdf Tuntud ja tundmatu vikerkaar] Eesti Loodus 8/2014, lk 20-26.</ref>
Samuti esineb udu- ja pilvekaari: suhteliselt tavaline uduvikerkaar tekib, kui läbipaistvast taevast jõuab vaatlejani päikese otsekiirgus läbi hõreneva udu, pilvekaared seevastu on äärmiselt haruldased. Mõlemad neist on valkjad, sageli lisakaartega, kuna valgus murdub neis palju väiksemates veetilkades kui tavalise vikerkaare puhul, eri lainepikkusega valguskiired kattuvad ning ei allu difraktsiooonile.<ref name="Kamenik" />
| |||