Paneelelamu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lõik üles |
P →Eestis: Kronoloogilisse järjekorda |
||
18. rida:
Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini kõrgem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]].
===Magalad===
Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad tööl või meelelahutusasutustes (
Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti ehitada Tallinnas näiteks Mustamäele ja Koplisse ja vähesel määral Õismäele. Lasnamäele kui tookord uusimale linnaosale jäi sellise infra rajamine puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel, mis käis kahasse massilise immigratsiooniga tookord veel okupeeritud Eestisse. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine.
===Tänapäev===
Kui Eesti iseseisvuse taastamise-aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"),{{lisa viide}} siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks äärmiselt kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}}
Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedesse" valmisid mitmed suured ostukeskused eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega. Sellega paranes tunduvalt ka Lasnamäe olukord, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet.
{{Vaata|Lasnamäe|Mustamäe|Õismäe|Annelinn}}
| |||