Paneelelamu: erinevus redaktsioonide vahel

Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks.

 

Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] tugevdada.

 

Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini kõrgem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]].