Redaktsioon: 24. märts 2021, kell 09:24 redigeeri Mardus (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5153 muudatust →‎Eestis: +Tüüpprojektid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. märts 2021, kell 09:55 redigeeri eemalda Mardus (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5153 muudatust P →‎Eestis: Parem sõnastus. Ühiskondliku infra puudumine ei tee rajooni iseenesest magalaks, kui see on juba algselt magalaks ehitatud. Uuem muudatus →
14. rida: == Eestis == Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks ~~nende~~elutingimusi ~~ühiskonnarühmade~~nendele ~~elutingimusi,~~ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline\|töölised]] ja [[immigrant\|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning tugevdab kihistumist veelgi. Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas antivõib [[Eesti NSV]]-s sageli uusrajoonidesse kortereid riigi teistest piirkondadest saabunud töötajatele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini kõrgem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etnilineÜhiskondlik kihistumine\|~~etnilist~~ühiskondlikku kihistumist]]. Ka ei ole paneelelamute juurde kerkinud Nõukogude ajal kavandatud ühiskondlikku [[infrastruktuur]]i või on see jäänud nõrgaks, mistõttu elanikud käivad valdavalt tööl ja puhkamas teistes linnaosades ning paneelrajoonid on pälvinud hüüdnime ~~"magalad"~~tugevdada. Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini kõrgem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine\|etnilist kihistumist]]. Kui Eesti iseseisvuses taastamise-aegses ja järgses eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus\|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon\|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"),{{lisa viide}} siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on enamasti erastatud), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks äärmiselt kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}}▼ Paneelelamurajoonid ehitati magalateks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad tööl või meelelahutusasutustes peamiselt teistes linnaosades. Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti ehitada Tallinnas näiteks Mustamäele ja Koplisse ja vähesel määral Õismäele. Lasnamäele kui tookord uusimale linnaosale jäi ühiskondliku taristu rajamine puudulikuks. ▲Kui Eesti ~~iseseisvuses~~iseseisvuse taastamise-aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus\|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon\|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"),{{lisa viide}} siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on ~~enamasti erastatud~~eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks äärmiselt kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} {{Vaata\|Lasnamäe\|Mustamäe\|Õismäe\|Annelinn}}

Paneelelamu: erinevus redaktsioonide vahel