Redaktsioon: 8. märts 2021, kell 14:48 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 906 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 22. märts 2021, kell 21:19 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 906 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
4. rida: Knopken pärines [[Küstrin]]ist, Brandenburgi markkrahvkonna ja Poola kuningriigi piirialalt. Tema vend oli hilisem Riia toomhärra [[Jakob Knopken]], muud tema perest ja lapsepõlvest aga teada ei ole. [[1492]]. aastal oli Knopken jutlustajaks Gross-Möllenis ning oli ka ümbritsevate kirikute vikaar. Millalgi [[16. sajand]]i alguses otsustas Andreas Knopken end harida ning asus õppima Treptowisse, kus rektoriks oli [[Johannes Bugenhagen]]. Samas koolis õppis ka Jakob Knopken. Knopkenid ja Bugenhagen said omavahel hästi läbi ning Andreas Knopken jäi Bugenhageniga lähedastesse suhetesse kuni oma surmani; tolle seisukohad vaimulikes küsimustes mõjutasid teda väga tugevalt. [[1510. aastad\|1510. aastate]] alguses ~~tegutses~~oli Knopken ~~jutlustajana~~jutlustaja Riias, kuid otsustas sealt siiski peagi lahkuda. Aastatel [[1515]]–[[1517]] õppis ta Ingolstadti ja Frankfurt-Oderi ülikoolides, kuid tema stuudium jäi siiski lõpetamata. Ta naasis Treptowisse ning uuendas ja tihendas oma suhteid Bugenhageniga. Viimase mõjutusel hakkas ta [[1520]]. aasta paiku reformatsiooni toetama. [[1521]]. aastal naasis ta Riiga, asudes seal ~~tegutsema~~tööle esimese luterliku jutlustajana. Knopkeni tegevus äratas peagi elavat vastukaja Riia kodanikes, kellest üha suurem osa asus teda toetama. Murdepunktiks sai [[1522]]. aasta suvel toimunud dispuut Knopkeni ja katoliiklaste esindaja, võimalik, et frantsisklase [[Antonius Bomhower]]i vahel. Vaidlus lõppes küll sellega, et mõlemad pooled kuulutasid endid selle võitjateks, kuid Riia linnas libises ülekaal seejärel protestantide kätte. Riia raad asus Knopkenit igati toetama, kuid Riia toomkapiitel hakkas tema tegevusele vaatama pigem viltu. [[1523]]. aastal sattus tugeva surve alla tema vend Jakob, kes oli umbes 1520. aastal saanud Riia toomhärraks. Jakob otsustas oma toomhärra kohast loobuda ja asus ümber [[Wittenberg]]i, kus temast sai samuti protestant. Andreas jäi aga rae kaitse all oma jutlustajakohale edasi. Andreas Knopkenil õnnestus oma seisukohad usuküsimustes ka trükkida lasta, see leidis aset [[1524]]. aastal Wittenbergis. Tema teesidele kirjutas eessõna [[Philipp Melanchthon]]. [[1529]]. aastal koostas Knopken koos [[Johannes Briesmann]]iga Riia linna kirikukorralduse, mis [[1533]]. aastal võeti üle ka [[Tallinn]]a ja [[Tartu]] poolt. Knopken ~~tegutses~~lõi ~~aktiivselt~~kaasa ka evangeelse koolikorralduse sisseseadmise juures. Et Andreas Knopken oli ettevaatlik ja poliitilistes küsimustes sõna ei võtnud, siis tal linna ega jutlustajatega erilisi konflikte ei tekkinud. Teatud erimeelsusi tal siiski fanaatilisema jutlustaja [[Sylvester Tegetmeyer]]iga oli, kuid [[1530. aastad\|1540. aastateks]] lahendati need sel teel, et rae otsusega olid mõlemad poole aastast Riia ülempastoriks. Riia poliitikutest olid Knopkenil kõige lähedasemad suhted ilmselt ~~aktiivse~~ reformatsiooni edendaja [[Johann Lohmüller]]iga. Andreas Knopken suri Riias 1539. aasta alguses umbes 70-aastaselt.

Andreas Knopken: erinevus redaktsioonide vahel