Trummelmälu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Trummelmälu''' (ingl. ''drum memory'') on magnetiline [[andmekandja]], mida kasutati arvuti [[muutmälu]]na. Trummelmälu leiutas 1932. aastal [[Austria]]s [[Gustav Tauschek]].<ref name="MagneticDrum" /> Trummelmälu on [[Ferromagnetism|ferromagnetilise]] kihiga kaetud metalltrummel või -silinder, millest paari mikromeetri kaugusel asuvad [[Kirjutamis- ja lugemispea|lugemis- ja kirjutamispeadkirjutuspead]] [[Elektromagnetiline impulss|elektromagnetiliste impulsside]] genereerimiseks ja lugemiseks.<ref name="MagneticDrum" />

Trummelmälu oli varajane versioon arvuti mäludest, mida kasutati laialdaselt 1950. ja ka 1960. aastatel. Paljude arvutite jaoks oli algeline trummelmälu [[muutmälu|põhimäluks]], kuhu sai andmeid ja programme salvestada kas paberteibi või [[Perfokaart|perfokaardiga]].<ref name="MagneticDrum" />. Ka salvestatud muusikapala esitamiseks mõeldud üleskeritavad mehaanilised [[mängutoos]]id kasutavad trummelmälu põhimõtet. Trummelmälu võib pidada tänapäeva [[kõvaketas]]te põhimõtteliseks eelkäijaks.

Trummelmälu loomiseks kattis G. Taushek metallsilindri ferromagnetilise salvestuskihiga ning jaotas selle horisontaalseteks radadeks ja vertikaalseteks sektoriteks.<ref name="MBM" /> Pannes trumli vertikaalteljel konstantse kiirusega pöörlema ja paigutades selle radadest paari mikromeetri kaugusele lugemis- ja kirjutamispeadkirjutuspead, oli võimalik trumli pinnal olevates radades paiknevate ferromagnetiliste osakeste orientatsiooni nii muuta kui ka lugeda. Igal rajal oli üks lugemis- ja kirjutamispeakirjutuspea. Osakeste orientatsiooni sai lugeda või kirjutada ainult siis, kui lugemis- või kirjutamispeakirjutuspea asus nende kohal.<ref name="Ehitus" />

Ferromagnetilisite osakeste orientatsiooni sai muuta lugemis- kirjutamispeakirjutuspea piirkonnas [[Magnetväli|magnetvälja]] suuna muutmise kaudu. Lugemis- ja kirjutamispeadkirjutuspead koosnesid raudsüdamikust ja traatpoolidest.[[Pilt:Lugemis- kirjutamispea.png|pisi|Lugemis- ja kirjutamispeakirjutuspea skeem.]][[Pilt:Sektorid_rajad.png|pisi|Trummelmälu silindri rajad ja sektorid]]Kui vool läbib traatpooli, tekib raudsüdamiku vahesse magnetväli, mis mõjutab ka trumli pinnal asuvat ferromagnetilist osakest magnetväljaga samasuunaliseks. Vastavalt pooli läbiva voolu suunale on võimalik osakesele anda kahte võimalikku väärtust. Ka andmete lugemine toimub sarnaselt, kui kindla suunaga polariseeritud ferromagnetiline osake mõjutab terassüdamikku oma magnetväljaga ja tekitab läbi südamiku poolidesse voolu, mida on võimalik lugeda. Lugedes pöörleva trumli ferromagnetiliste osakeste kahte võimalikku suunda ja teisendades need väärtusteks 1 ja 0 on võimalik interpreteerida [[kahendkood]]i. Salvestatavate andmehulkade suurused määravad trumli sektorite piiride suurused ja niiviisi saab iga andmehulka valida raja ja sektori koordinaadi järgi.<ref name="MBM" />

Trummelmälude andmemahutavus varieerus suurel määral. Väiksemate, 13–30 rajaga trumlite mahutavus oli alla 25 000 biti, ehk 3,125 kilobaiti.<ref name="MBM" /> Samas ühe 20&nbsp;cm pika ja 10&nbsp;cm diameetriga trummelmälu mahutavus võis olla kuni 500 000 bitti, ehk 62,5 kilobaiti.<ref name="Ehitus" /> Ka trumli pöörlemiskiirus varieerus vahemikus 120 – 75 000 pööret minutis <ref name="MBM" />. Ühe trummelmälu andmesidekiirus sõltus peaaegu täielikult trumli pöörlemiskiirusest, samas kõvaketta andmesidekiirus sõltub nii ketta pöörlemiskiirusest kui ka lugemis- ja kirjutamispeakirjutuspea õigele rajale asetamisest, mis on trummelmälu ja tänapäeva kõvaketaste põhimõtteline erinevus. Trummelmälus ei pea lugemis- ja kirjutamispeadkirjutuspead liikuma, vaid ootama trumli pöörlemisel hetke, mil vajaliku sektori ja rajaga andmed ilmuvad sobiva lugemis- või kirjutamispeakirjutuspea alla,<ref name="TMDGT" /> kõvaketta lugemis-kirjutamispeakirjutuspea peab ise n-ö õige raja leidma.

Samas polnud kõik trummelmälud fikseeritud lugemis- ja kirjutamispeadegakirjutuspeadega, mõnedes trummelmäludes olid lugemis- ja kirjutamispeadkirjutuspead võimelised mõnede radade vahel asukohta valima, mis tähendas väiksemat lugemis- ja kirjutamispeadekirjutuspeade hulka.

Trummelmälu oli 1940-ndatel ja 1950-ndatel paljude arvutite põhimäluks. 1960-ndatel kasutati neid peamiselt teiseste andmekandajatenaandmekandjatena [[virtuaalmälu]] jaoks või [[Lehekülgede saalimine|lehekülgede saalimiseks]], kuna nende andmesidekiirus oli tolle aja kohta suur, aga mahutavus jäi juba väikeseks.<ref name="6CrXg" /> Trummelmälud asendati põhimälu rollist [[ferriitmälu]]dega, mis olid odavamad, kiiremad ja suurema andmemahutavusega ning neil ei olnud liikuvaid osi. Hiljem asendati trummelmälud ka teiseste andmekandjate ja lehekülgede saalimise rollist kõvaketaste vastu, mis olid palju odavamad ja suurema andmemahutavusega, kuid siiski liikuvate osadega.