NSV Liidu Kaitseministeerium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
56. rida:
==Dmitri Jazovi ametist vabastamine==
[[Pilt: DYazov1989.jpg|pisi|260px|NSV Liidu kaitseminister [[Dmitri Jazov]] 1989. aastal]]
[[Augustiputš]]i ajal (19.–21. august 1991) läks võim riigis [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee|Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee]] (GKTšP) kätte. Komitee koosseisu kuulus ka kaitseminister [[Dmitri Jazov]]. 19. augusti hommikul sisenesid Jazovi koraldusel Moskvasse kolm diviisi [[Moskva sõjaväeringkond|Moskva sõjaväeringkonnast]]. [[Pihkva]]s dislotseerunud [[76. kaardiväe õhudessantdiviis]] saadeti liiduvabariigina käsitletavasse [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariiki]]. Sündmuste edasine areng kulges putšistidele ebasoodsalt. 21. augusti varahommikul NSV Liidu sõjaõhujõudude ülemjuhataja [[Jevgeni Šapošnikov]] tegi Jazovile ettepaneku Moskvast väed välja viia ning GKTšP tunnistada ebaseaduslikuks ja laiali ajada. Paar tundi hiljem andiski Jazov pärast kaitseministeeriumis toimunud arutelu kolleegiumi istungil (seal viibis ka Šapošnikov) käsu väed Moskvast välja viia. Jazov vahistati ööl vastu 22. augustiaugustit [[Vnukovo lennujaamaslennujaam]]as. Alanud juurdluses esitati Jazovile süüdistus [[riigireetmine|kodumaa reetmises]]. Vahistamispäeval ilmus NSV Liidu presidendi [[Mihhail Gorbatšov]]i seadlus Jazovi kaitseministri ametist vabastamise kohta, kuid see jäi 26. augustil toimunud [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] istungil kinnitamata. 29. augustil kinnitas Ülemnõukogu president Gorbatšovi esildisel Jevgeni Šapošnikovi kaitseministriks.<ref name="stu"/>
 
Jazov vabanes vanglast 1993. aastal. Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i ametiajal sai Jazov mitmeid riiklikke autasusid, sealhulgas kolm ordenit.