Redaktsioon: 22. detsember 2020, kell 19:50 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 800 muudatust Eemaldatud muudatus 5779831, mille tegi 185.50.99.245 (arutelu) Põhjendamata muudatus Märgis: Eemaldamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. märts 2021, kell 10:31 redigeeri eemalda LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3547 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Intel 4004.jpg\|pisi\|[[Intel 4004]] oli esimene üldkasutuseks mõeldud ~~kommertsmikroprotsessor~~mikroprotsessor]]▼ ~~{{See artikkel\|räägib protsessorist üldse; enamasti mõeldakse protsessori all arvuti [[keskseade]]t}}~~ [[Pilt:80486dx2-large.jpg\|pisi\|Mikroprotsessor [[Intel 80486DX2]] ~~[[kivi (elektroonika)\|kivi]]~~]]▼ ~~{{ToimetaAeg\|kuu=september\|aasta=2011}}~~ [[Pilt:Intel Core2 arch.svg\|pisi\|420px\|Protsessori [[Intel]] [[Core 2]] struktuuriskeem]] '''Protsessor''' on [[elektroonikalülitus]], milles toimuvaid aritmeetika- ja loogikatehteid juhitakse protsessorisse antavate [[masinakäsk]]udega.<ref name="VSL">[[Võõrsõnade leksikon\|VSL]]</ref> Protsessori põhilised struktuurielemendid on [[Aritmeetika-loogikaplokk \|aritmeetika-loogikaüksus]], juhtüksus ja [[Register (arvutitehnika)\|register]] ([[mälu (arvuti) \|mälu]]üksus). ~~{{liita\|Keskprotsessor}}~~ ▲[[Pilt:Intel 4004.jpg\|pisi\|[[Intel 4004]] oli esimene üldkasutuseks mõeldud kommertsmikroprotsessor]] '''Protsessor''' on [[loogikaskeem]], mis [[interpreteerimine\|interpreteerib]] ja [[täitmine\|täidab]] [[masinakäsk]]e ning koosneb vähemalt [[juhtseade\|juhtseadmest]] ja [[aritmeetika-loogikaseade\|aritmeetika-loogikaseadmest]].<ref name="processor">[http://www.vallaste.ee processor], e-teatmik</ref> Protsessor sooritab tehteid [[andmed\|andmetega]], mis on saadud väljastpoolt, harilikult mälust. Protsessorit tuntakse eelkõige funktsionaalüksusena [[arvuti]] [[keskseade\|kesktöötlusseadmes]]. Protsessoriks nimetatakse sageli [[keskseade]]t, kuid arvutisüsteemis, eriti [[süsteemikiip\|süsteemikiibil]], on tavaliselt peale keskseadme ka spetsialiseeritud protsessoreid. Kõige tuntumad protsessorid ongi keskseadmed, mis täidavad arvutites käske. Kõige levinumad protsessorid on näiteks [[pesumasin]]ates, [[piletiautomaat]]ides, [[DVD-mängija]]tes ja [[nutitelefon]]ides paiknevate [[manussüsteem]]ide [[mikrokontroller]]id. == Ajaloost == [[Personaalarvuti]]tes ja [[digijuhtimisega seade\|digijuhtimisega seadmetes]] kasutatavaid protsessoreid nimetatakse [[protsessorikiip]]ide väikeste mõõtmete tõttu sageli [[mikroprotsessor]]iteks.<ref name="processor"/> Esimesed protsessorid valmistati üksikosadest ([[transistor]]idest, [[takisti]]test) [[trükkplaat \|trükkplaadil]]. Kui 1960. aastail toimus üleminek [[integraallülitus]]tele, koostati protsessor mitmest komponendist (nn kivist). Lülituse elementide mikrominiaturiseerimise käigus sai 1971. aastal võimalikuks paigutada protsessori kõik elemendid ühele räniplaadikesele – [[kiip\|kiibile]]. Niisugust elektroonikakomponenti hakati nimetama [[mikroprotsessor]]iks. Kui edaspidises kasutuses kõneldakse lihtsalt protsessorist, siis mõeldakse alati mikroprotsessortehnika lülitust või komponenti. == Protsessorituumad == ▲[[Pilt:80486dx2-large.jpg\|pisi\|[[Intel 80486DX2]] [[kivi (elektroonika)\|kivi]]]] * [[{{vaata\|Mitmetuumaline protsessor]]}}▼ Tänapäeva protsessorites on mitu [[protsessorituum]]a, kusjuures iga tuum on suuresti omaette andmetöötlusüksus. == Protsessorite liike ==▼ ~~==Protsessorid ja südamikud==~~ * [[Graafikaprotsessor]] – [[kuva]] moodustamise lülitus. Varem nimetati protsessoriks nii komponenti ([[kivi (elektroonika)\|kivi]] [[plast]][[kiibikorpus\|korpus]]es, mis pistetakse jalgadega [[protsessori pesa\|protsessori pessa]]) kui ka andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet. Tänapäeval on paljudel [[protsessorikiip]]idel mitu nn [[protsessorisüdamik]]ku, kusjuures iga südamik on suuresti omaette aritmeetika-loogikaseade. Protsessori all mõistetakse tavaliselt komponenti; andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet nimetatakse enamasti südamikuks ehk protsessorisüdamikuks. * [[Digitaalsignaali protsessor]], signaaliprotsessor – spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb [[digitaalsignaal]]i töötlusega (lühend DSP, ''Digital Signal Processor''). * [[Pildiprotsessor]] – spetsiaalne protsessor, mis sisaldab riistvaralist platvormi ning programme keeruliste pilditöötlustoimingute kiireks sooritamiseks.<ref name="Sõna">[[Sõnaveeb]] </ref> * [[Heliprotsessor]] – kasutatakse [[helistuudio]]tes ja [[raadiojaam]]ades.▼ * [[Võrguprotsessor]] – tegeleb [[~~võrgutoimingud~~arvutivõrk \|võrgutoimingute]] töötlemisega.▼ Suhteliselt lihtsad protsessorid on näiteks [[pesumasin]]ates, [[piletiautomaat]]ides, [[DVD-mängija]]tes jm seadmetes paiknevate [[manussüsteem]]ide [[mikrokontroller]]id. ~~==Tööpõhimõte==~~ [[Masinakäsk\|Masinakäsu]] täitmine sisaldab erinevaid tegevusi: juhtseade peab käsu [[dekooder\|dekodeerima]], seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees [[käsukonveier]] ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida see protsessor täita oskab.<ref>Targo Tennisberg, Katrin Gabrel, ''Võistlusprogrammeerimine: 1. osa'', lk 17, Tartu Ülikool, 2017, https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/oppetoo/voistlusprogrammeerimine_i_osa.pdf</ref> Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Et keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga, ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte, on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Samal ajal kui üks käsk on dekodeeritud ja seda on täitma asutud, hakatakse dekodeerima juba järgmist käsku. [[Käsustik]]u [[arvuti arhitektuur \|arhitektuuri]] (ülesehituse) alusel eristatakse järgmisi protsessoreid: ▲==Protsessorite liike== * [[CISC-protsessor]] (''Complex Instruction Set Computer'') – mitmekülgse käsustikuga protsessor; * [[Keskprotsessor]] (CPU) * [[RISC \|RISC-protsessor]] (''Reduced Instruction Set Computer'') – vähendatud käsustikuga protsessor; ** Kui see on konstrueeritud [[von Neumanni arhitektuur]]i järgi, koosneb see vähemalt [[juhtplokk\|juhtplokist]] (CU), [[aritmeetika-loogikaplokk\|aritmeetika-loogikaplokist]] (ALU) ja [[register (arvutitehnika)\|registritest]]. * [[ARM (arvutiarhitektuur)\| ARM-protsessor]] (''Advanced RISC Machines'') – RISCi edasiarendus, laialdaselt kasutusel mobiilseadmetes. ** [[Mikroprotsessor]] – keskprotsessorit sisaldav [[ränikiip]]. * [[Graafikaprotsessor]] (GPU/VPU) – [[visualiseerimine\|visualiseerib]] ja [[renderdamine\|renderdab]] [[2D-pilt\|2D-]] ja [[3D-pilt]]i. * [[Signaaliprotsessor]] (DSP) – spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb [[digitaalne signaaltöötlus\|digitaalse signaalitöötlusega]]. ▲* [[Võrguprotsessor]] – tegeleb [[võrgutoimingud\|võrgutoimingute]] töötlemisega. ▲* [[Heliprotsessor]] – kasutatakse [[helistuudio]]tes ja [[raadiojaam]]ades. ==~~Vaata~~ kaVälislingid == * [https://landfield.pri.ee/MOBIILSED/ARM.html Mis on ARM protsessorid?] ▲* [[Mitmetuumaline protsessor]] * [[Protsessori jahutussüsteem]] ==Viited== {{viited}} ~~== Välislingid ==~~ [http://www.prozessor-rangliste.de CPU Ranking] [http://www.prozessorrangliste.de CPU Ranking 2013] [[Kategooria:Protsessor\| ]]

Protsessor: erinevus redaktsioonide vahel