Mainzi kuurvürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

'''Mainzi kuurvürstkond''' (''Kurfürstentum Mainz'' või ''Kurmainz'') oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] selle loomisest kuni lõpetamiseni 19. sajandi alguses. Rooma katolikuRoomakatoliku hierarhias oli Mainzi peapiiskop-kuurvürst esimene Saksamaal (''[[primas Germaniae]]''), puhtalt auamet, mida teised peapiiskopid aeg-ajalt edutult saada püüdsid. Keisririigis oli veel vaid kaks teist kiriklikku [[kuurvürst]]i: [[Kölni kuurvürstkond|Kölni kuurvürstkonnas]] ja [[Trieri kuurvürstkond|Trieri kuurvürstkonnas]].

Mainzi peapiiskop-kuurvürst oli ka Saksamaa (üks kolmest Saksa-Rooma riigi titulaarkuningriigist, teised kaks olid Itaalia ja Burgundia) [[ülemkantsler]] ja sellisena esimene keisririigi kõigi kiriklike ja ilmalike vürstide seas ning allus ainult [[Saksa-Rooma keiser|keisrile]]. Tema poliitiline roll, peamiselt osariikideosastisriikide ja keisri vahendajana, oli märkimisväärne.

Piiskopitool rajati [[Rooma keisririik|Vana-Rooma aegadel]] Mainzi linnas, mis oli Rooma provintsipealinn Moguntiacum, kuid amet muutus tõeliselt tähtsaks pärast Mainzi ülendamist peapiiskopkonnaks aastatel 780-782780–782. Esimesed piiskopid enne 4. sajandit on legendaarsete nimedega, alustades [[Crescens]]ist. Esimene kindlalt tõendatud Mainzi piiskop oli Martinus aastal 343. Mainzi kiriklikku ja ilmalikku tähtsust dateeritakse alates Püha [[Bonifatius]]e saamisest piiskopitoolile aastal 747. Bonifatius oli varem olnud peapiiskop, kuid piiskopitoolile tuli see au alles tema järglase [[Lullus]]e ajal.

Kuurvürstkonna territoorium koosnes mitmest hajutatud territooriumistalast: Mainzi-äärsed maad Reini mõlemal kaldal; territoorium piki Maini jõge Frankfurdist ülesvoolu (sealhulgas [[Aschaffenburgi kreis]]); [[Eichsfeld]]i piirkond [[Alam-Saksi]]s ja [[Tüüringi]]s; ning territoorium [[Erfurt|Erfurdi]] ümbruses Tüüringis.

Nagu üldiselt Saksa-Rooma riigis, erines vürstliku piiskopkonna või peapiiskopkonna territoorium sellest, mis vastas piiskopkonnale või peapiiskopkonnale, mis oli puhtalt vürstliku piiskopi või peapiiskopi vaimulikvaimuliku jurisdiktsiooni jurisdiktsioonall. Varauusajal oli Mainzi peapiiskopkond (vaata kaarti allpool) suurim kiriklik provints Saksamaal, hõlmates Mainzi ja 10 abipiiskopkonda.

Aastal 1802 kaotas Mainz oma peapiiskopliku olemuse. Ilmalikustamistega, mille kaaslaseks oli 1803. aasta ''[[Saksamaa mediatisatsioon|Reichsdeputationshauptschluss]] '' ([[Saksamaa mediatisatsioon]]Reichsdeputationshauptschluss)'', koliti kuurvürsti [[Karl Theodor von Dalberg]]i tool [[Regensburgi vürstkond|Regensburgi]] ja kuurvürstkond kaotas oma vasakkalda territooriumid [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaale]], paremkalda alad piki Maini Frankfurdist allavoolu [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond|Hessen-Darmstadti]] ja [[Nassau hertsogkond|Nassau]] vürstidele ning Eichsfeldi ja Erfurdi [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigile]]. Dalberg säilitas Aschaffenburgi ala kui [[Aschaffenburgi vürstkond|Aschaffenburgi vürstkonna]]. Aastal 1810 ühendas Dalberg Aschaffenburgi, [[Frankfurdi suurhertsogkond|Frankfurdi]], [[Wetzlari krahvkond|Wetzlari]], [[Hanau]] ja [[Fulda]], et moodustada aastal 1810 uus [[Frankfurdi suurhertsogkond|Frankfurdi suurhertsogkond]]. Dalberg astus tagasi aastal 1813 ja 1815. aasta [[Viini kongress]]iga jagati tema territooriumid [[Baieri kuningriik|Baieri kuningriigi]], [[Hesseni kuurvürstkond|Hessen-Kasseli kuurvürstkonna]], [[Hesseni suurhertsogkond|Hesseni suurhertsogkonna]] ja [[Frankfurdi vabalinn|Frankfurdi vabalinn]]a vahel.