Calenbergi vürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}}

'''Calenbergi vürstkond''' oli [[Welfid]]e [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna]] dünastiline jaotus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] aastatel 1494–1705, kui Calenbergi vürst kuurvürst [[George I|Georg I Ludwig]] päris [[Hannover]]i riigi moodustamiseks [[Lüneburgi vürstkond|Lüneburgi vürstkonna]].

 

== Territoorium ==

Kui Braunschweig-Lüneburgi hertsog [[Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich I]] valis aastal 1495 oma pärandi osaks Calenbergi vürstkonna, kirjeldas ta seda kui "maad [[Leine]] jõe ja [[Deister]]i mägede vahel". See geograafiline kirjeldus ei olnud siiski päris õige. Tegelikult ulatus vürstkond Leinest lääne pool Schulenburgist kuni [[Neustadt am Rübenberge|Neustadtini]] põhjas ja seega palju rohkem põhja poole kui Deisteri jalam. Edelas ulatus territoorium [[Hameln]]ini Weseri ääres, mis oli Deisterist kaugemal.

 

 

=== Vürstkond Erich I, Elisabethi ja Erich II võimu all ===

 

Noorem poeg [[Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich I]] sai Calenbergi ja Göttingeni ning asutas seega [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi]] Calenbergi dünastilise liini. Uuel moodustunud territooriumil kasutati riigi mõlema osa kohta peamiselt nime Calenberg. Erich I ja tema poja [[Erich II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich II]] ajal kasutati siiski tihti ka nime Calenberg-Göttingeni vürstkond . Vürstiriigil olid kummagi osa jaoks eraldi nõuandvad organid ja eraldi valitsused. Unterwaldi kantselei loodi Neustadtis ja Oberwaldi kantselei Mündenis. Kummaski linnas ehitati välja vürstlikud residentsid.