Calenbergi vürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

Kui Braunschweig-Lüneburgi hertsog [[Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich I]] valis aastal 1495 oma pärandi osaks Calenbergi vürstkonna, kirjeldas ta seda kui "maad [[Leine]] jõe ja [[Deister]]i mägede vahel". See geograafiline kirjeldus ei olnud siiski päris õige. Tegelikult ulatus vürstkond Leinest lääne pool Schulenburgist kuni [[Neustadt am Rübenberge|Neustadtini]] põhjas ja seega palju rohkem põhja poole kui Deisteri jalam. Edelas ulatus territoorium [[Hameln]]ini Weseri ääres, mis oli Deisterist kaugemal.

[[Hannover]]i linn oli [[Welfid]]e valitsetaval alal üpris sõltumatu, kuigi see ei olnud ametlikult keiserlik [[vabalinn]]. Alles hertsog [[Georg (Braunschweig-Calenberg)|Georg]], kes oli olnud edukas kindral [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastaseskolmekümneaastases sõjas]], valis linna oma residentsiks. Aastast 1636 võis Hannoveri pidada Calenbergi vürstkonna osanaosaks.

Calenbergi ja [[Göttingeni vürstkond|Göttingeni]] vürstkondade vahel aastast 1463 olnud sidemete tõttu on ka viimast mõnikord Calenbergiks peetud. Tänapäevast mõistet [[Calenbergi maa]] (''Calenberger Land'') kasutatakse tavaliselt siiski ainult Hannoveri ja Deisteri vahelise piirkonna kohta.

Algselt kuulus territoorium [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonnale]], kuid aastal 1180, pärast [[Welfid|Welfist]] vürsti [[Heinrich Lõvi]] [[riigivanne|riigivande]] alla panemist, kaotas ta oma Saksimaa ja Baieri hertsogkonnad. Siiski tõsteti Heinrichi lapselaps [[Otto I (Braunschweig)|Otto Laps]] tõsteti aga [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] ja [[Welfid]]e leppimise tulemusel aastal 1235 vürstiseisusse ja talle anti perekonna pärusvaldused [[Lüneburg]]i ja [[Braunschweig]]i ümbruses: tekkis uus ja sõltumatu [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond]]. Hannoverist läänes oli Welfidel vähe kinnisvara ja nii vaidlesid maade üle Welfid ning [[Hildesheimi piiskopkond|Hildesheimi]] ja [[Mindeni piiskopkond|Mindeni]] piiskopid. Ala valitsesid mitmed krahvisuguvõsad, nagu [[Wölpe krahvkond|Wölpe krahvid]] loodes, [[Hallermundi krahvkond|Hallermundi krahvid]] edelas ja Rhodeni krahvid läänes ja Hannoveris.

Administratiivselt kutsuti seda ala algseltesialgu Lauenrode [[foogtkond|foogtkonnaks]] – Lauenrode lossi järgi Hannoveri agulis, kust Welfid territooriumi valitsesid. Welfide Lüneburgi liini hääbumisega puhkes [[Lüneburgi pärilussõda]] (1371–1388), mille ajal ründasid Lauenrode lossi Hannoveri kodanikud ja hävitasid selle. Siis viidi foogtkond üle Calenbergi lossi.

Welfi hertsogid ei pärinud oma valdusi esmasünniõigusega. See tekitas hilis[[Keskaeg|keskajal]] arvukalt Welfide valdusi ja põhjustas Welfide territooriumi suurt killustatust. Aastal 1400 läks Calenbergi foogtkond Welfide Wolfenbütteli liinile. Aastatel 1408 ja 1409 soetasid nad pärast valitsejaperekondade hääbumist Eversteini krahvkonna ja Homburgi valduse pärast nende valitsejaperekondade hääbumist. Need liideti Calenbergi foogtkonnaga. Järgnevas Welfide pärimises aastal 1432 jagati ala veelkord Braunschweigi hertsogite [[Wilhelm I (Braunschweig)|Wilhelm Vanema]] ja [[Heinrich II (Braunschweig)|Heinrichi]] vahel, kes olid seni koos Wolfenbüttelit valitsenud. Kuna Heinrich sai Lüneburgi territooriumi, sai Wilhelm kompensatsiooniks äsjaloodud Calenbergi vürstkonna. Algul ei olnud Wilhelmile antud valdusel nime. See koosnes varem [[Lüneburgi vürstkond|Lüneburgi vürstkonnale]] [[Deister]]i mägede ja [[Leine]] jõe vahel kuulunud õigustest, samuti endisest Wölpe krahvkonnast, Hallermunti ning Homburgi ja Eversteini valdustest.

Kuna kõik Welfi vürstid kandsid tiitlit Braunschweigi ja Lüneburgi hertsog ning nende valitsetavad territooriumid olid vürstkonnad [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnas]], nimetati nende valdusi peamise lossi või linna järgi. Wilhelm veetis enamuse omaenamiku ajast Calenbergi lossis, kust ta oma valdusi valitses. Seega on võimalik, et Calenbergi vürstkonna nimi tekkis sel ajal.

Wilhelmil õnnestus aastal 1442 ja lõplikult aastal 1463 võtta üle [[Göttingeni vürstkond]]. Kuigi ühendamine Calenbergiga toimus algselt puht juhuslikult, võttis see aega. Et eristada kahte ala, mis olid füüsiliselt eraldatud Leine oru kõrgustikega, kutsuti põhja pool asuvat Calenbergi põhjas tavaliselt ''Unterwald ('Alammets' ("Alam-Mets"), samas kui Göttingeni ala kutsuti ''Oberwald ('Ülemmets' ("Ülem-Mets").

Aastal 1473 päris Wilhelm ka Wolfenbütteli vürstkonna oma poegadeta vennalt, kel ei olnud poegi, kuid loovutas Calenbergi oma poegadele [[Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Wilhelm Nooremale]] ja [[Friedrich III (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Friedrichile]].

Pärast Wilhelm I surma aastal 1482 valitsesid pojad koos. Lepinguga 1. augustist 1483 jagasid nad siiski oma õigused. Noorem poeg Friedrich sai õigused Calenbergi ja Göttingeni üle ja tema vend Wilhelm II sai õigused Wolfenbütteli üle. Wilhelm kukutas oma venna Friedrichi aastail 1484/85 ja kuulutas ta hulluks. Seega õnnestus Wilhelm II-l – kuigi vaid lühikeseks ajaks – taasühendada kogu Calenbergi, Braunschweig-Göttingeni ja [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbütteli]] vürstkondade territoorium. Pärast Friedrichi surma aastal 1495 jagas Wilhelm riigi jälle ja jättis [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna]] oma vanemale pojale [[Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrichile]].

Noorem poeg [[Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich I]] sai Calenbergi ja Göttingeni janing asutas seega [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi]] Calenbergi dünastilise liini. Uuel moodustunud territooriumil kasutati riigi mõlema osa kohta peamiselt nime Calenberg. Erich I ja tema poja [[Erich II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich II]] ajal kasutati siiski tihti ka nime "Calenberg-Göttingeni vürstkond" . Vürstiriigil olid kummagi osa jaoks eraldi nõuandvad organid ja eraldi valitsused. ''Unterwaldi'' kantselei loodi Neustadtis ja ''Oberwaldi'' kantselei Mündenis. Kummaski linnas ehitati välja vürstlikud residentsid.

Erich I ajal muutus [[Calenbergi loss]] tugevaks kindluseks. Teine hästikindlustatud loss, mis ehitati, oli [[Erichsburg]] [[Dassel]]i lähedal. Selle ehitamine algas aastal 1527. [[Hildesheimi piiskopivaenus]]e ajal aastal 1519 kaotas taErich I algseltalgul sõjaliselt [[Soltau lahing]]u. Diplomaatiliselt saavutas ta aga selle, et keiser [[Karl V]]-lt siiskivõimaldas tal suure osa [[Hildesheimi piiskopkond|Hildesheimi piiskopkonna]] alade liitmise oma valdustega.

Erich I oli kasvava protestantliku [[reformatsioon]]i vastane. Tema teine naine [[Elisabeth von Brandenburg (1510–1558)|Elisabeth von Brandenburg]], kellega ta abiellus aastal 1525, pöördus aastal 1535 siiski uue usu poole ja kuulutas seda õukonnas, mis asus siis Mündenis. Pärast Erichi surma aastal 1540 võttis ta oma alaealise poja Erich II nimel valitsemise üle ja rakendas vürstiriigis reformatsiooni riigi superintendendi Anton Corvinuse abil, kelle ta oli ametisse nimetanud. Erich II pöördus siiski aastal 1547 katoliku kiriku rüppe, kuigi ta oli algselt ema järgi evangeelne. Ta ei suutnud siiskiaga vürstiriigist reformatsiooni tõrjuda. Tema võim vürstkonnas oli väga nõrk. Ta veetis enamuse omaenamiku ajast palgasõdurite juhina välismaal ja oli rahaliselt sõltuv linnadest. Aastal 1553 lubas ta evangeelsed jutlused, et tagada rahalist abi oma linnadelt. Aastast 1574 arendas ta Neustadti kindlustatud linnaks ja ehitas renessansliku [[Landestrosti loss]]i.

Pärast Erichi surma aastal 1584 valitses Calenberg-Göttingeni taas Welfide [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Wolfenbütteli liin]]. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] tõi hertsog [[Friedrich Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Friedrich Ulrichi]] vend [[Christian von Braunschweig-Wolfenbüttel|"võrratu" Christian Võrratu]] sõja riiki. Pärast kuningas [[Christian IV]] (oli sel ajal [[Alam-Saksi ringkond|Alam-Saksi ringkonna]] ülem) juhitavate Taani vägede kaotust [[Katoliiklik Liiga|Katoliikliku Liiga]] kindral [[Johann t’Serclaes von Tilly|Tillyle]] [[Lutteri lahing]]us, okupeeris Tilly aastal 1626 kogu vürstkonna. Ainult Braunschweigi ja Hannoveri linnu ei suudetud vallutada.

Kui hertsog Friedrich Ulrich suri aastal 1634 lastetuna suri, hääbus ka Braunschweigi keskmise dünastia Wolfenbütteli liin. Aastal 1635 sai Calenberg-Göttingeni vürstkonna hertsog August Vanem Lüneburgi keskmisest liinist. Pärast tema surma aastal 1636 sai valitsejaks tema noorem vend [[Georg (Braunschweig-Calenberg)|Georg]]. Ta oli edukas kindral Rootsi vägedes ja tal õnnestus aastal 1637 ka maa ja eriti linnad Welfidele tagasi saada. Algul valitses ta okupeeritud Hildesheimist, kuid viis siis oma residentsi [[Hannover]]i, mis oli ka kindluseks ehitatud. Pärast tema surma aastal 1641 sõlmiti keisriga kiirustades eraldirahu, mille eest tuli maksta [[Hildesheimi piiskopivaenus]]e ajal omandatud maade tagastamisega. Georgi pojad [[Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg)|Christian Ludwig]], [[Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg)|Georg Wilhelm]], [[Johann Friedrich (Braunschweig-Calenberg)|Johann Friedrich]] ja [[Ernst August (Hannover)|Ernst August]] valitsesid siis Calenberg-Göttingeni vürstkonda üksteise järel.

Aastal 1665 lisati [[Grubenhageni vürstkond]], mille valitsejasugu oli aastal 1596 välja surnud ning mille üle Lüneburgi ja Wolfenbütteli liinid keiserlikus kohtus pikalt võitlesid, lõpuks ka Calenbergi dünastiale. Georgi noorim poeg [[Ernst August (Hannover)|Ernst August]], kes valitses aastast 1679, jätkas oma isa ja vendade edukat poliitikat. Aastal 1689 päris ta ka [[Saksi-Lauenburg]]i hertsogkonna. Ernst August asus keisri poolele ja viis sisse esmasünniõiguse, mis oli vastuolus tema isa poliitikaga. Aastal 1692 ülendati Ernst August teenete eest keisrile pärast pikka vaidlust tiitli pärast üheksandaks [[kuurvürst]]iks. Ametlikult oli ta nüüd [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Braunschweig-Lüneburgi kuurvürst]]. Aastal 1705 tugevnes seekuurvürstkond veelgi [[Lüneburgi vürstkond|Lüneburgi vürstkonna]] pärimisega, misläbi kõik Welfide valdused, väljaarvatudvälja arvatud Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond, olid ühendatud valitsejasoo alla, mida tuntakse kui [[Hannoveri dünastia]]t alla, millest pärineb Briti kuninglik dünastia.

* [[Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Wilhelm Võidukas]] 1432–1473, omandas aastal 1463 [[Göttingeni vürstkond|Göttingeni vürstkonna]], sai aastal 1473 [[Braunschweigi hertsogkond|Wolfenbütteli]] vürstiks.

* [[Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich I]] 1494–1540, lapselaps, annekteeris Göttingeni aastal 1495, seejärel osa Calenbergi maadest.

* [[Erich II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich II]] 1545–1584, poeg.

* [[Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Julius]] 1584–1589, Heinrich IV lapselaps.

* [[Heinrich Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich Julius]] 1589–1613, poeg.

* [[Friedrich Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Friedrich Ulrich]] 1613–1634, poeg.

* [[Georg (Braunschweig-Calenberg)|Georg]] (Lüneburg-Celle) 1635–1641.

* [[Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg)|Christian Ludwig]] 1641–1648, poeg.

* [[Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg)|Georg Wilhelm]] 1648–1665, vend.

* [[Johann Friedrich (Braunschweig-Calenberg)|Johann Friedrich]] 1665–1679, vend.

* [[Ernst August (Hannover)|Ernst August]] 1679–1698, vend (esimene uus [[kuurvürst]]).

* [[George I|Georg Ludwig]] 1698–1705, poeg – temast sai Suurbritannia kuningas '''George I'''.