Friedrich Franz II (Mecklenburg): erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Großherzog Friedrich Franz II.jpg|thumb|Mecklenburg-Schwerini suurhertsog Friedrich Franz II]]

Ta sündis [[Ludwigslusti loss]]is [[Paul Friedrich (Mecklenburg)|Paul Friedrichi]] ja selle naise [[Alexandrine von Preußen (1803–1892)|Alexandrine]] vanema pojana. Ta sai suurhertsogkonna pärijaks pärast oma vanavanaisa [[Friedrich Franz I]] surma 1. veebruaril 1837. Friedrich Franz sai eraharidust 1838. aastani. Siis käis ta Blochmanni instituudis [[Dresden]]is, enne kui läks [[Bonni ülikool]]i. Friedrich Franz järgnessai omaisa isalejärel kui suurhertsogsuurhertsogiks 7. märtsil 1842.

Friedrich Franz teenis [[Teine Schleswigi sõda|Teiseteise Schleswigi sõja]] ajal ''[[Generalfeldmarschall]]''kindralfeldmarssal [[Friedrich von Wrangel]]i kindralstaabis. [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõja]] ajal juhatas ta vägesid, kes okupeerisid [[Leipzig]]i ja piirasid [[Nürnberg]]i. Ta võttis osa ka [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjast]], mille ajal tehti ta [[Reims]]i kindralkuberneriks, ja juhatas Saksa vägesid, mis piirasid [[Toul]]i. Ta kaitses Preisi vägesid [[Pariisi piiramine (1870-1871)|Pariisi piiramise]] ajal ''[[Armée de la Loire]]''<nowiki/>'i rünnaku eest. Ta võitis Prantsuse vägesid [[Beaune-La-Rolande lahing|Beaune-La-Rolande]] ja [[Beaugency lahing (1870)|Beaugency]] lahingutes.

Friedrich Franz suri 15. aprillil 1883 [[Schwerin]]is. TalleTema järgnesjärel suurhertsoginasai suurhertsogiks tema vanem poeg [[Friedrich Franz III (Mecklenburg)|Friedrich Franz III]].

Friedrich Franz abiellus 3. novembril 1849 [[Ludwigslust]]is esiteks [[Auguste Reuß zu Köstritz]]iga. Nad said järgmised lapsed:

Friedrich Franz abiellus 4. juulil 1864 [[Darmstadt]]is teiseks [[Anna von Hessen-Darmstadt]]iga. Nad said ühe lapse:

TemaKolmandat kolmaskorda naineabiellus olita 4. juulistjuulil 1868 [[Marie von Schwarzburg-Rudolstadt]]<nowiki/>iga. Nad said järgmised lapsed: