Boriss Kustodijev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
9. rida:
Ta sündis õpetaja pojana. Isa õpetas kohalikus teoloogiaseminaris [[filosoofia]]t, [[kirjandusajalugu]] ja [[loogika]]t. Isa suri, kui poeg polnud veel kaheaastanegi.
 
Kustodijevite pere rentis rikka [[kaupmees|kaupmehe]] maja üht otsa. Niimoodi tutvus poiss jõukate eluga, see sööbis talle igaveseks mällu ja ta maalis stseene kaupmeeste elust hiljem nii õli- kui ka vesivärvidega.
 
Boriss õppis algusesalgul Astrahanis teoloogiaseminaris, pärasthiljem [[gümnaasium]]is ja võttis [[1893]]–1896 lisaks [[maalimine|maalimis]]tunde. Aastatel [[1896]]–[[1903]] õppis ta [[Peterburi Kunstiakadeemia]]s [[Ilja Repin]]i juures. Ühtlasi õppis ta [[skulptuur]]i ja [[etsing]]ut. Ta sai tuntuks portretistina, aga oma lõputöö teemaks valis ta "Laadal" ja [[1900]]. aasta sügisel sõitis ta inspiratsiooni otsimiseks [[Kostroma kubermang]]u. Seal tutvus ta oma tulevase naise Julia Porošinskajaga (1880–1942), kellega [[1903]] abiellus.
 
Juba enne lõpetamist osales Kustodijev isikunäitustel. Tema esimene näitus oli 1896. Ta osales ka rahvusvahelistel näitustel [[Peterburi]]s ja [[München]]is, pälvides rahvusvahelise assotsiatsiooni suure kuldmedali. See maal ei ole säilinud.
21. rida:
[[31. oktoober|31. oktoobril]] 1903 lõpetas Kustodijev õppetöö kuldmedaliga. Ta pälvis ka õiguse aastasele [[stipendium]]ile reisimiseks mööda Venemaad või välismaale. Sama aasta detsembris sõitis ta koos naise ja pojaga [[Pariis]]i, kuid juba 5 kuud hiljem naasis kodumaale. Kuni [[1909]] sõitis ta korduvalt [[Lääne-Euroopa]]sse, viibides [[Austria]]s, [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Hispaania]]s, kus uuris ja kopeeris vanade meistrite töid, kuid ta ei saanud kaua välismaal elada, sest seal tabas teda võitmatu igatsus kodumaa järele.
 
Ta hakkas töötama Kostroma kubermangus maaliseeriate "Laadad" ja "Külapeod" kallal. [[1904]] sai ta Kunstnike Uue Ühenduse asutajaliikmeks. [[1905]]–07 töötas ta [[karikatuur|karikaturistina]] satiiriajakirjas Župel, pärast selle sulgemist ajakirjades Adskaja potštspotšta ja Iskrõ. Alates [[1907]] oli ta [[Venemaa kunstnike liit|Venemaa kunstnike liidu]] liige, 1909 valiti Repini ja teiste professorite ettepanekul kunstiakadeemia liikmeks. Selle aja paiku tehti talle ettepanek asendada Serovi [[Moskva maali-, skulptuuri- ja arhitektuurikool]]i portreemaali õppejõu kohal, aga ta keeldus, sest hakkas kartma, et see võtab tema elust liiga suure osa ära, pealegi ei soovinud ta [[Moskva]]sse kolida. Alates [[1911]] oli Kustodijev kunstnike ühenduse [[Mir iskusstva]] liige. Alates [[1913]] hakkas ta Peterburis kunsti õpetama. Seal elas ta kuni surmani. [[1923]] sai ta [[Revolutsioonilise Venemaa kunstnike assotsiatsioon|Revolutsioonilise Venemaa Kunstnike Assotsiatsioon]]i liikmeks.
 
Noorena oli Kustodijev [[realism (kunst)|realistlik]] kunstnik, realistlikud on enamasti ka tema portreed. Hiljem hakkas ta sellest eemalduma, lähenedes [[modernism]]ile: ta ei joonistanud enam kõiki figuure selgelt välja, sageli puudub taustal sügavus, tegelased tunduvad seisvat mitte maastiku- või linnavaate, vaid pigem kulissi või maali taustal. Ka tema maalide värvikirevus on omane pigem [[ekspressionism]]ile kui realismile, samuti värviliste joonte ja laikude kasutamine.