Kanakoole: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
20. rida:
'''Kanakoole''' (''Ranunculus ficaria, Ficaria verna'') on mitmeaastane [[Rohttaim|rohtne]] [[õistaim]], mis kuulub [[Tulikalised|tulikaliste sugukonda]]. Teda kutsutakse veel kanakooljaks, luutõverohuks, südamerohuks.<ref name="bio.edu.ee" />
 
Kanakoole on levinud nii [[Aasia]]s kui ka [[Euroopa]]s (sealhulgas [[Eesti]]s)<ref name="bio.edu.ee" /> ja esineb invasiivse liigina ka [[Põhja-Ameerika]]s<ref name="umbrohi" />.
 
Ta eelistab niiskeid varjulisi kasvukohti ning õitseb aprilli-aprillis ja maikuusmais<ref name="bio.edu.ee" />. Kanakoolme [[juur]]ed, [[mugul]]ad ja vanemad [[Leht|lehed]] on mürgised<ref name="Stodola, Volák, 1984" />.
 
==Kirjeldus==
Kanakoole on [[kaheiduleheline]] [[Püsikud|mitmeaastane]] rohttaim, mille kõrgus on 5–30&nbsp;cm, enamasti ligikaudu 15&nbsp;cm. Taimel esineb nii varre- kui ka juurmisi lehti, mis ehituselt on sõrmroodsed [[Südajas leht|südaja]] või [[Neerjas leht|neerja]] kujuga [[Lihtleht|lihtlehed]]. Lehed on tumerohelise värvusega ja läikivad, [[leheserv]] terve või täkiline. Juurmised lehed on pikarootsulised ja kileja [[Lehetupp|lehetupega]], varrelehed lühirootsulised ja väiksemad.<ref name="bio.edu.ee" />
 
Kanakoolme kahesugulised [[õied]] on kuldkollased ja läikivad ning esinevad üksikult lehekaenaldest lähtuvate pikkade õieraagude otsas. Õiekate on [[Kaheli õiekate|kaheli]] (esinevad nii [[Kroonlehed|kroon-]] kui ka [[tupplehed]]), kroonlehti on 8–12 ja tupplehti 3. Õied on mõlemasugulised – esineb [[emakas]] ja arvukalt [[Tolmukad|tolmukaid]]. Kanakoolme õied on lahklehised ja kroonlehed on pikliku kujuga. Õied on suhteliselt suured, nende läbimõõt on ligikaudu 3&nbsp;cm. Kanakoolme [[vili]] on karvane [[pähklike]], mis sisaldab üht [[Seemned|seemet]].<ref name="bio.edu.ee" /><ref name="Stodola, Volák, 1984" />
 
Kanakoolme [[vars]] on ilma karvakesteta ja alusel kaetud lehetuppedega. Vähemalt osal lisajuurtest esinevad enamasti piklikmunajad mugulad, mida vahel kasutatakse [[Vegetatiivne paljunemine|vegetatiivseks paljunemiseks]].<ref name="bio.edu.ee" /><ref name="Bond, Davies, Turner" />
38. rida:
 
==Elutsükkel==
[[Pilt:Ranunculus ficaria Flowers closeup 02.jpg |160px|paremal|pisi|Kanakoolme õied ([[:Pilt:Ranunculus ficaria Flowers closeup 02.jpg|viide]])]]Kanakoole hakkab õisi kandma mõni aasta pealepärast kasvama hakkamist. Talve elab taim üle maa-aluste osadega ja kevadel hakkab kasvama siis, kui päevad on veel lühemad ja valgustase suhteliselt madal, sõltuvalt asukohast alates märtsist või aprillist maini. Seemned valmivad mai lõpust juunini, mil taim juba vananeb ja lehed kolletuvad. Kanakoolme vananemine algab siis, kui päevad on pikemad ja temperatuurid kõrgemad. Taim paljuneb nii [[Suguline paljunemine|suguliselt]] (seemnete) kui ka vegetatiivselt (lehekaenaldes asuvate [[sigisibul]]ate abil).<ref name="bio.edu.ee" /><ref name="Bond, Davies, Turner" />
 
Kanakoole on [[putuktolmleja]], mille õied on erksavärvilised ja sisaldavad nektarit. Tema õitsemisaeg on aga enne, kui enamik tolmeldavaid putukaid aktiivseks muutub, seetõttu ei ole putuktolmlemine väga efektiivne. Kuna taim on ühekojaline ja õied mõlemasugulised, toimub ka isetolmlemine, aga tolmlemise efektiivsust vähendab suure hulga tolmuterade steriilsus. Seetõttu ei viljastu paljud kanakoolme õied ja tekib väga vähe elujõulisi seemneid. Kui need aga siiski tekivad, vajavad nad pealepärast vabanemist aega järelküpsemiseks. PealePärast jahedas veedetud perioodi hakkavad seemned kevadel idanema ja esimese suve lõpuks areneb algeline juuremugul ning mõned lehed. Seemnete puhul on eriline, et kuigi kanakoole on kaheiduleheline, on tema seemnel ainult üks [[iduleht]].<ref name="Bond, Davies, Turner" /><ref name="botanical" />
 
Enamasti paljuneb kanakoole aga vegetatiivselt, moodustades lehekaenaldesse väikesed heleda värvusega sigisibulad, mis muutuvad nähtavaks pealepärast õitsemisperioodi.<ref name="umbrohi" /> Oma suuruselt meenutavad sigisibulad nisuteri. Kui taime maapealsed osad suve algul kuivama hakkavad, vabanevad sigisibulad ja kukuvad maapinnale, kust vihm nad mõnikord eemale kannab, soodustades nii kanakoolme levikut algsest kasvukohast kaugemale. Sigisibulad arenevad nendel taimedel, millel pole õnnestunud seemneid toota ja neid võib ühel taimel olla kuni 24.<ref name="Bond, Davies, Turner" /><ref name="botanical" />
 
Lisaks sigisibulatele võib kanakoole paljuneda vegetatiivselt veel juuremugulate abil, kui need taimest eralduvad ja kui neil [[pung]] olemas on. PealePärast taime maapealsete osade kuivamist suve algul areneb mugulatel üks suurem ja mõnikord mõned väiksemad pungad. Suve algul lähevad mugulad umbes 6 kuud kestvasse [[puhkeseisund]]isse. See lõpeb temperatuuri langemisel, mille tulemusel muutuvad mugulatel olevad uinuvad pungad talve algul roheliseks ja hakkavad pikemaks kasvama, lisaks tekivad uued lisajuured. Sigisibulad on mugulatelemugulatega sarnase ehitusega, moodustudes paksenevast juurealgmest, pungast ja mõnikord soomuselistest lehealgmetest.<ref name="Bond, Davies, Turner" /><ref name="botanical" />
 
==Keemiline koostis ja toksilisus==
52. rida:
 
==Kasutamine rahvameditsiinis==
Kanakoolet kasutati vanasti [[hemorroidid]]e ja haavandite ravimiseks. [[Keskaeg|Keskajal]] usuti, et taime kaasas kandmine aitab samuti hemorroidide vastu. Kanakoolme haavandeid tekitavat toimet kasutasid vanasti kerjused, et tekitada endale nahavigastusi.<ref name="botanical" /> [[Rahvameditsiin]]is on teda kasutatud sarnaselt [[Kibe tulikas|kibeda tulikaga]] krooniliste nahahaiguste, bronhiidi ja närvivalu korral, vahel eesmärgiga tekitada nahaärritust. Liigesereuma puhulkorral tehti taime värskest [[Ürt|ürdist]] kompressi ja üldiselt teati, et seespidist kasutamist peaks vältima.
 
Siiski on tema lehti seespidiselt nii Eestis kui ka mujal kasutatud [[Skorbuut|skorbuudi]] ravimiseks, sest ta sisaldab palju C-vitamiini. C-vitamiini saamiseks on aga palju ohutumaid võimalusi.<ref name="maailma ravimtaimed" /> Ühtlasi soovitas Eesti rahvameditsiin näiteks krampide, kehas olevatekehasisese valudevalu ja [[paeluss]]i vastu teha kanakoolmest [[Tee (jook)|teed]], välispidiselt aga asetada seda kärnadele.<ref name="Rahvap2rased taimenimetused" /> Teda kasutati muu hulgas ka verejooksude ravimiseks.<ref name="bio.edu.ee" />
 
==Kasutamine ravimtaimena==
Tänapäeval ei soovitata kanakoolet üldiselt ravimtaimena kasutada, sest sisaldab mürgiseid aineid. Mõnel pool, näiteks [[Suurbritannia]]s, teda siiski kasutatakse. [[Droog]]iks on ürt, mida kasutatakse peamiselt värskelt, ja mugulad. Droog kogutakse õitsemise ajal aprillikuusaprillis ja mõnikord kuivatatakse. SuukaduseltSuukaudselt teda ei võeta – ürti pannakse veritsevatele haavadele ja igemetele, tüügastele, [[Abstsess|naha-abstsessidelenahaabstsessidele]] ning tursunud liigestele. Kanakoolmest on valmistatud ka loomarasva ja ravimtaimedega salve, millest tehakse kompresse või mida kasutatakse [[suposiit]]idena hemorroidide korral. Hemorroidide ravimiseks võidakse kanakoolet lisada ka vanniveele.<ref name="Stodola, Volák, 1984" /><ref name="maailma ravimtaimed" /><ref name="Rahvap2rased taimenimetused" />
 
== Viited ==